Võrumaa - üllatus iga kurvi taga

Võhandu jõgi.

FOTO: Jarek Jõepera

Puhtalt tunnetuslikult võib öelda, et Eestis on kahe piirkonna inimesed kuidagi eriliselt uhked oma kodukandi üle – lõunaeestlased ja saarterahvas. Ühed kiitlevad ürgse, puutumatu looduse, kuplilise maastiku ja järverohkusega, teised saladuslike mererandade, mandrist äralõigatuse ja kadakatega.

Roosisaar Võru linnas asuv Tamula järv on linlastele ja külalistele tõeliseks õnnistuseks – saab ujuda, surfata, skuutriga sõita, oma kummipaadi järvele vedada, istuda rannas bangalos pehmetel toolidel ja limpsida jäätisekokteili või mängida rannavollet. Kui lesimisest villand saab, siis on võimalus matkata mööda tähistatud matkarada ümber Tamula järve, mis kohati osutub parajaks katsumuseks, ning jõuda Roosisaarele, kus saab puhkamisele lisaks mängida imelise looduse taustal tennist.

FOTO: Jarek Jõepera

Rõuge Rõuget võib pidada Eesti järvede pealinnaks. See on kaunis järvedemaa oma seitsme järve, Ööbikuoru, linnamäe ning vesioinastega. Lisaks vesioinastele elavad seal jaanalinnud, põhjapõdrad. Imelised vaated, suurepärased inimesed. Võrumaal on alati nutikas kummipaat auto pagasiruumis hoida, sest just Rõuges saate teha tõelist järvede paadirallit, sõudes ühest järvest teise. Pealegi asub ju seal Eesti kõige sügavam järv, 38-meetrine Rõuge Suurjärv. Oma sügavuse poolest on ta ahvatluseks sukeldujatele, kuid sügavuse püüdmine jääbki ainsaks rõõmuks – näha pole midagi.

FOTO: Jarek Jõepera

Pokumaa «…pokud on alati elanud kusagil lodus, varbad vees, ja harjunud seisma ühel kohal. Ja parajasti üksteisele nii lähedal, et sai vabalt juttu puhuda.» (Edgar Valter «Pokuraamat», 1994) Muinasjutumaailm väikestele ja suurtele, kodu pikajuukselistele pokudele. Nendega koos on meil kõigil vaja aeg-ajalt väga lähestikku istuda, vabalt juttu puhuda ja varbaid vees hoida. Nad ei lähe kuhugi. Ja see annab kindlust.

FOTO: Liis Treimann

Püha Nikolai kirik Plaanilt Haanja poole sõites jääb paremale Haanja-Plaani Eesti Apostlik-Õigeusu Püha Nikolai kirik, mis ehitati aasta varem, kui sündis Võru linn. 1873. aastast püsinud kirik on üks väheseid sakraalehitisi Haanjamaa looduslike pühakodade kõrval. Kirik pärineb tsaariaegsest usupööramisajast ja selle juurde on kavas rajada mungaklooster. Kiriku vastas asuvas turismitalus on väike kohvik. Vasakule jääva Külajärve ääres on mõnus puhkepaik.

FOTO: Jarek Jõepera

Võrumaa.

FOTO: Jarek Jõepera

Nõiariik Uhtjärve kaldal Kanajalgadel nõiamajad ei ole ainult multifilmides või muinasjuttudes! Need on ka päriselt olemas ning nõiduslikul augustiööl ei ole midagi mõnusamat kui veeta öö just kanajalgadel voodis. Imeline koht matkamiseks ning suuremad seltskonnad ajavad liikvele ka nõiad, kes külalistele nõiatempe õpetavad! Nõiduslik riik asub ohtliku, külma veega Uhtjärve kaldal Urvaste ürgorus. Üks paljudest legendidest räägib, et järv tulnud oma praegusesse asukohta pilvena, suur must härg möirates ees. Järve nimi olla tulnud sellest, et nägija hüüdnud: «Järv, mis sa ohkad?» Sealsamas on ka ohvriallikas ja ohvrikivi.

FOTO: Jarek Jõepera

Kütiorg Eestis on üks koht, kuhu saaks Viru hotelli niimoodi ära peita, et katusereklaamidest ei jääks sabatutti ka näha! Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimasaim ürgorg, oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius kuni 600 meetrit ja sügavus kuni 70 meetrit. Enam kui sajandivanuste kuuskede vahel matkates võite jõuda ka kunstnik Peeter Lauritsa maakunstirajale, mis tutvustab eesti ja välismaiste kunstnike töid. Laurits on elanud Tallinnas, Tartus, Riias, Peterburis ja New Yorgis. Nüüd on ta sättinud end paika kohas, kus saab nautida vaikust ja puhkust. Olla kunstnik. See võimalus on teilgi.

FOTO: Jarek Jõepera

Karula rahvuspark See on koht, kus saab loodusega omaette olla. Endaga omaette olla ja juuretasandit tunnetada. Rännates neljal matkarajal – Perajärve metsarajal, Tornimäe matkarajal, Lüllemäe külarajal või Ähijärve teerajal –, saad tunda looduse ürgsust, väge, ilu. Muuseas, seal lähedal Suure Saarjärve ääres elab Eesti kroonimata kaanikuningas Elmar Susi, kelle käest saab osta imetabaselt tervendavaid leotisi ja salve.

FOTO: Jarek Jõepera

Härma müürid (Lindora lähedal, Piusa jõe ääres) Seda loodusvõlu lihtsalt peab nägema! Need liivapaljandikud kuuluvad Devoni ajastu Gauja lademesse ja on settinud madalmeres üle 370 miljoni aasta tagasi. Tegemist on Eesti kõige kõrgema, uhkema ja suursugusema liivamüüriga, mis on 30 meetri kõrgune. Imeline koht, kus puhata, telkida ja lõket teha.

FOTO: Jarek Jõepera

Suur Munamägi.

FOTO: Jarek Jõepera



Aga midagi pole teha – Eesti loodusrekordite maakonnas Võrumaal saab purustatud ka saarlaste kadakate omandiuhkus. Nimelt kasvab just Võrumaal Eesti kõige kõrgem kadakas. Reinu kadakas Lasva vallas on koguni 13,5 meetri kõrgune. Lisaks veel kõrgeim mägi, pikim jõgi, jämedaim puu, sügavaim ürgorg.



Võrumaa on kui lapselik võluriik, kus tegutsevad metsamoorid ja nõiad, kaanikuningad ja metsavennad. Rahvas on lahke ja südamlik, kohati veidi umbusklik, kuid armastama hakates endast kõikeandev ja pühenduv.



Võrumaal saab looduse ja iseendaga omavahel olla. Matkates, autoga või jalgrattaga ringi sõites või kummipaadiga mööda liivapaljandikest pikitud jõgesid liueldes satud kohtadesse, kuhu polekski varem justkui inimjalg astunud. Uus avastus ja üllatus ootab sind iga teekurvi-jõekäänaku taga. Märka neid ja lase end võluda.



Rekordite
Võrumaa


Võrumaa kannab täiesti õigustatult rekordiomaniku tiitlit mitmete Eestimaa looduse tippmarkide osas.



•    Baltimaade kõrgeim mäetipp – Suur Munamägi (318 m)


•    Suurima suhtelise kõrgusega kuppel – Vällamägi (304 m)


•    Sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m)


•    Kõige kõrgemal asuv veekogu Eestis – Tuuljärv (257 m)


•    Sügavaim ürgorg – Kütiorg (kuni 70 m)


•    Suurima langusega jõgi – Piusa


•    Kõrgeimad liivakivipaljandid Piusa jõe ääres – Härma müürid Lindora lähedal (43 m)


•    Pikim jõgi – Võhandu (162 m)


•    Eesti jämedaim tamm – Tamme-Lauri tamm (ümbermõõt 8 m)


•    Eesti lõunapoolseim tipp – Naha küla



Kus süüa?


•    Kubija hotelli restoran, Männiku 43a. Lai valik rahvuslikke ja traditsioonilisi restoraniroogi. Supid 30–60 krooni, salatid 40–85 krooni, praed-pastaroad 75–230 krooni.


•    Trahter Võhandu, Koidula 16a. Värske uuenduskuuri läbinud ajalooline trahter. Lai toiduvalik, maitsvad pastad, ca 60 krooni.


•    Pubi Õlle nr 17, Jüri 17. Kesklinna pubi, mille hoovis mõnus terrass, saab mängida ka piljardit. Praed 48–168 krooni, salatid 55–80 krooni.


•    Kohvik Katariina, Katariina 4. Imeliselt maitsvad värsked saiakesed! Kui otsid tõelist kohvikut, siis Katariinasse!


•    Spring Cafe, Petseri 20. Otse Tamula järve kaldal, imelise vaatega terrass.


Päevapraad 40 krooni.


•    Jaagumäe toidukeskus, Kreutzwaldi 27. Taskukohased, kodused, lihtsad toidud. Toit valmib ainult kohalikust toorainest, Tamula rand jääb vaid 200 meetri kaugusele.


•    Ränduri külalistemaja-pubi, Jüri 36. Mõnus kesklinnakoht, kus ööbida ja keha kinnitada. Lai hommikusöögivalik, Inglise hommikusöök 60 krooni, puder 35 krooni. Salati ja supid 35–50, praed 40 (täidisega pannkoogid) – 110 (lõhemedaljon krevetikastmes).


•    Hämsa Kõrts, Hämsaare talu. Võru külje all


Meegomäe külas, koduleht hamsa.ee. Suurepärane koht, kus maitsta head toitu, saab istuda väljas, tellida sauna ja ka ööbida.



Kus
magada?


•    Kubija hotell, kubija.ee, 550–800 krooni


•    Tamula hotell, tamula.ee, 550–800 krooni


•    Arossa villa, arossa.ee, 550–800 krooni


•    Kuningatalu, Roosisaarel, kuningatalu.ee,


kuni 250 krooni


•    Haanjamehe talu,


kubija.ee/haanjamehetalu, 250–500 krooni


•    Piusa ürgoru puhkekompleks, puhkemaja.ee, 250–500 krooni


•    Ööbikuoru kämping,


visit.ee, 250 krooni



Fotod: Jarek Jõepera, Liis Treimann, Aarne Viljasaar

Populaarne

Tagasi üles