Läänemaa: tegusa puhkaja paradiis

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Epp Maria Galerii veinituba 
Kalda 2, Haapsalu, avatud K–P 14–23
Epp Maria Galerii teisel korrusel on suvehooajaks avatud veinituba, kus saab veini, head ökoteed ja kohvi ning Anni Arro retseptide järgi valmistatud lihtsaid suupisteid, salateid ja maja magusat. Populaarne kokk askeldab ise  köögis pühapäeviti ja menüü vaheldub vastavalt hooaja saadustele. Reede- ja laupäevaõhtuti kõlab veinitoas elav muusika: laulavad ja mängivad kitarri Anna Regina Kalk ja kontrabassi Karel Rahu.
Epp Maria Galerii veinituba Kalda 2, Haapsalu, avatud K–P 14–23 Epp Maria Galerii teisel korrusel on suvehooajaks avatud veinituba, kus saab veini, head ökoteed ja kohvi ning Anni Arro retseptide järgi valmistatud lihtsaid suupisteid, salateid ja maja magusat. Populaarne kokk askeldab ise köögis pühapäeviti ja menüü vaheldub vastavalt hooaja saadustele. Reede- ja laupäevaõhtuti kõlab veinitoas elav muusika: laulavad ja mängivad kitarri Anna Regina Kalk ja kontrabassi Karel Rahu. Foto: Pm

Looderanniku meremüha, metsakohin ja linnulaul on meelepärased nii loodusenautlejaile,  spordisõpradele, ajaloo- ja kultuurihuvilistele kui ka pühendunud supelsakstele – igaühele isemoodi. 



Laante või lahesoppide rüpes omaette olemisest unistajale on Läänemaa ideaalne reisisiht: ees terendamas 13 kaitseala, arvukalt tähistatud matkaradu, linnuvaatlustorne, telkimis- ja piknikukohti, mille uudistamiseks-läbimiseks kuluks vististi mitu nädalat.



Samasugune valikuvõimalus on ajaloohuvilistel – kas võtta sihikule arheoloogia- või arhitektuurimälestised lossid, kirikud, mõisad, Kasari sild või hoopis muuseumid, mida selles kandis on paarikümne ringis.



Veealade harrastajail – purjetajail, purjelaudureil, skuutrimeestel jt – on merelahtedel eriti soodsad tingimused lemmikhobiga tegelemiseks.



Ajast aega on Läänemaal armastatud muusikat, kunsti ja teatrit, peetud lugu käsitööst. Peenemustriliste koekirjadega Haapsalu rätikud on kuulsad kaugemalgi.



Oma jälje on jätnud kultuuriinimesed – näiteks Eesti kurortoloogia rajaja Carl Hunnius, keeleteadlane Ferdinand Johann Weidemann, kunstnik Ants Laikmaa, luuletaja Ernst Enno, helilooja ja koorijuht Cyrillus Kreek jmt. Tänapäeval kuuluvad sellesse nimistusse kunstnikud Evald Okas, Ilon Wikland, Epp Maria Kokamägi, Jaak Arro, Liivia Leškin, kirjanikud Mihkel Mutt, Aidi Vallik, teatrimees Margus Kasterpalu jt.



Rännumehel tasub Läänemaal ringi uidates päevaks Haapsallu põigata, sest teist niisugust armast, skandinaavialikku väikelinna, mis pealegi kuulsusrikka ajalooga kuurort, Eestis pole. 1279. aastal Riia linnaõiguse pälvinud Haapsalu oli keskajal tähtis kirikuelukeskus. Linna uhkuseks on 13. sajandil rajama hakatud piiskopilinnus, mis on üks paremini säilinud linnuseid Eestis.



Uus lehekülg Haapsalu ajaloos keerati 19. sajandi esimesel veerandil, kui kasutusele võeti ravimuda. Juba esimesed mudaravilad meelitasid linna vene kõrgaristokraate ning linnast sai keiserlik kuurort, mida väisasid isegi Vene tsaarid.



Tolle aja õhustikku kannavad endas koos 1906. aastal Haapsallu jõudnud raudteega ka esinduslik jaamahoone (kus nüüd paikneb Eesti Raudteemuuseum) 214 meetri pikkuse katusega perrooniga, uhke arhitektuuriga kuursaal (mille uksed tänavu on publikule suletud)  ja promenaad. 1930ndail võeti kasutusele Aafrika ja Paralepa supelrand. Mõlemad on praegugi päikesekummardajate lemmikud.



Vaimutoitu pakutakse Läänemaal ohtralt, tuleb enne plaani pidada, kas käia kontserdil või hoopis teatris, Saueaugul just käivad näitemängud.


Igatahes Läänemaal ei lähe suvi kunagi hukka.



Kus ulualust leida?


Läänemaal on tuntuimad Noarootsi Roosta puhkeküla (kahele üks öö hommikusöögiga 1790 krooni), Altmõisa külalistemaja (ühele üks öö hommikusöögiga 400 krooni), Tuulingu puhkemaja (nädal kaheksale inimesele 8000 krooni) jmt.



Haapsalu viiest hotellist Fra Mare (üks öö ühele 1260 krooni) ja Laine on suured spaahotellid,



Päeva Villa, Kongo ja Promenaadi (üks öö üheses toas hommikusöögiga 1200 krooni, pildil) aga õdusad ja omanäolised.



Lisaks on igasse valda rajatud telkimisplatse, mis enamjaolt on külastajatele tasuta.



Kus süüa?


•    Roosta Puhkeküla restoran. Läänemaa, Noarootsi vald, Elbiku küla. P–N 10–22, R–P 10–23. Tass kohvi 20 krooni, salatid 35–45 krooni, praed 55–180 krooni.


•    Trahter Birgit, Lihula vald, Hälvati. Avatud P–N 10–20, R–L 10–02. Tass kohvi 10 krooni, salatid 20 krooni, praed 35–70 krooni.


•    Amanda puhvet. Kullamaa vald, Üdruma küla. Avatud E–T 10–16, K–P 10–19. Tass kohvi 15 krooni, salatid 35 krooni, praed 35–90 krooni.


•    Müüriääre kohvik Karja 7, Haapsalu (pildil). Avatud iga päev 10–22 . Tass kohvi 20 krooni, ahjupirukad 40–45 krooni, salatid 80–105 krooni.


•    Wiigi kohvik Suur-Lossi 25, Haapsalu. Mõnus söögikoht Väikese viigi kaldal. Avatud  E–R 12 – 22, L–P 12–23. Tass kohvi 15 krooni, salatid 60–70, praed 75–150 krooni.


•    Fra Mare spaahotelli à la carte restoran Bergfeldt Ranna 2, Haapsalu. Avatud P–N 12–23, R–L 12– 24. Tass kohvi maksab 20 krooni, salatid 55–65, praed 65–180 krooni.


•    Veskiviigi trahter, Holmi 14, Haapsalu. Avatud P–N 11–00. R–L 11–02. Mõnus meremeeste pubi, kus suupisted maksavad 30–150 krooni, praed 65– 150 krooni.



FOTOD: Marina Puškar, Mihkel Maripuu, Peeter Langovits

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles