Peipsi laulvaid randu avastamas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaare
Peipsi järve suurim saar, pindalaga 7,8 km2. Tegemist on looduskaitsealaga, saarel elavad põhiliselt vanausulised. Kohale pääseb Tartu maakonnas asuvast Laaksaare sadamast reisiparvlaevaga Koidula.
Piirissaare Peipsi järve suurim saar, pindalaga 7,8 km2. Tegemist on looduskaitsealaga, saarel elavad põhiliselt vanausulised. Kohale pääseb Tartu maakonnas asuvast Laaksaare sadamast reisiparvlaevaga Koidula. Foto: Hando Eilsen, Sille Annuk, Margus Ansu, Matti Kämärä

Peipsiveerelt ei leia ööklubisid, luksusmajutust ega spaasid, küll aga avastate haruldase kultuuri ja elulaadiga vanausuliste külad, laulva liiva ja erilise vaikuse.




Peipsiveer võtab külalised vastu Eesti kõige pikema liivaranna ja ainulaadsete liivaluidetega. 30-kilomeetrise rannikuriba liiv olevat nii puhas, et selle luidetel kõndimine tekitab heli, mida kutsutakse liiva lauluks.



Samuti võib siin ohtralt suitsukala süüa ja Eestis ainulaadset vanausuliste kultuuri kogeda – on ju nimelt Peipsi kanti koondunud tervelt üheksa toimivat vanausuliste palvelat.



Peipsi on Euroopas suuruselt viies (mõningatel andmetel neljas) järv, selle suurim sügavus ulatub 13 meetrini ja siia  voolab kokku 30 jõge. Kas teadsite, et Peipsi on ka üks paremaid kalajärvi terves Euroopas?



Reisi kavandades tasub selleks varuda vähemalt kaks päeva. Meie retk kestis umbes poolteist päeva, alustasime Tallinnast, sõitsime Ida-Virumaale ja liikusime edasi Peipsi Lõuna-Eesti poolsesse ossa. Auto spidomeeter näitas Tallinna tagasi jõudes 610 kilomeetrit.  Kel aega laiemalt käes, võiks külastada ka Peipsi suurimat saart Piirissaart.



Ööbimiskohti hakkab tee peal silma üsna ohtralt, tasub julgelt küsida ja majutuse hinna üle ka tingida. Teise võimalusena võib telgi kaasa võtta, selle mõnes järveäärses telkimiskohas üles seada ja Peipsi kohina saatel uinuda.



Kus süüa?


•    Kuremäe kohvik Kuremäe kloostri kõrval. Praed 70–90 krooni, pakutakse ka salateid ja saiakesi, kannukohv 15 krooni tass. Suvel avatud kella 10–20.


•    Kauplus-baar Kuldkala Mustvee serval. Pakutakse kohatoite, millest populaarseim on lihtne praetud koha. Menüüs ka ahven, haug ja kalaseljanka. Praed maksavad 50–60 krooni, suitsukala saab ka kaasa osta. Avatud kella 9–20.


•    Kolkja kala-sibularestoran. Pakutakse vene vanausuliste retseptide järgi tehtud lihtsaid, kuid maitsvaid toite, supid maksavad 25–30 ja pearoad 55–100 krooni. Teed pakutakse samovarist ja selle kõrvale käib spetsiaalne suhkur, mida tuleb enne tee joomist justkui kommi imeda. Avatud kella 12–18.


•    Värske suitsukala teepervelt. Tee ääres müüakse põhiliselt latikat, mis Lõuna-Eesti pool on odavam. Näiteks Kolkja külast võib leida ka 50-kroonise kilohinnaga kala, Mustvee kandis aga küsitakse latikakilo eest kohati ka sada krooni. Kalavalikusse kuulub veel luts, siig, linask ja angerjas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles