Austraalia põliselanike pühale kaljule ronimine plaanitakse keelata

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uluru monoliit
Uluru monoliit Foto: AP / Scanpix

Austraalia valitsus tegi ettepaneku keelata põliselanikele pühale kaljule Ulurule ronimine.

Plaani kohaselt ei tohiks tulevikus Uluru-Kata Tjuta rahvuspargis asuvale 348 meetri kõrgusele kaljule enam jalga tõsta, kirjutab Reuters.

Aborigeenidele püha paika külastab aastas umbes 350 000 inimest, kellest pooled on välismaalased.

«Vatikanis ei saa kuhugi ronida, samuti ei ronita budistlike templite otsa,» põhjendas aborigeenide kogukonna üks vanematest Vince Forrester Ulurule ronimise keelamist.  

Uluru, endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit.

348 meetri kõrgune, ligi viie kilomeetri pikkune ja 1,5 kilomeetri laiune kalju asub keset tühja kõrbe Austraalia Põhjaterritooriumil.

Tilliidist koosnev Uluru moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi, kui Austraalia manner asus märksa kõrgematel laiuskraadidel.

Ulurust 24 kilomeetrit läänes asub Kata Tjuta, mis on samuti aborigeenide pühaks paigaks ning on moodustunud samuti tilliidist.

Uluru «punane mägi» on pärismaalastele püha koht. Selle kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid, millest   suur osa kujutab inimvälke.  Oletatakse, te need viitavad kosmilistele nägemustele. On ka omapärased«röntgenpildid», kus on kujutatud inimese, looma või linnu siseelundeid ja skeletti.

Esimene eurooplane, kes Ulurut nägi, oli Ernest Giles aastal 1872. Austraalia valitsuse 1985. aasta otsuse kohaselt kuulub Uluru põliselanikele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles