Põlevkivi ja polaarretked

Kenasti korda tehtud: härrastemaja on külastajatele avatud. Foto: Toomas Tuul

Millist rolli mängis kukersiidi ehk põlevkivi avastamisel baltisaksa aadlik Robert von Toll, kuidas on Kukrusega seotud müütilise Sannikovi maa otsija Eduard von Toll – seda ja palju muud saab teada Kohtla-Järve külje all asuvas mõisas.
 

Kenasti renoveeritud Kukruse härrastemajas tutvustavad mõisapreilideks riietatud giidid huvilistele väärika ajalooga aadlivaldust ja sellega seotud nimekate isikute saatust, baltisakslaste rolli Eestis jms. Polaarmõisas – nõnda nimetatakse peahoones asuvat  muuseumi – võivad seiklushimulised suunduda ka Sannikovi maa avastusretkele. 

Veel kümme aastat tagasi oli kompleks maha jäetud, 2004. aastal aga võõrandati see Kohtla vallale ja siis hakati vallavanem Etti Kagarovi eestvõttel pidama mõttetalguid, mida tondilossiga peale hakata. Esialgu otsustati luua baltisaksa muuseum, mis keskenduks mõisaga seotud ajaloolasest paruni Roberti von Tolli tegevusele ja polaar-uurija Eduard von Tolli elukäigule.

«Kui  2007. aastal Kagaroviga esimest korda mõisas käisin, kasvasid puud akendest välja,» meenutab polaarmuuseumi väljapaneku autor, geograaf Kristel Oitmaa. «Kogu valdus justkui anus oma viimaste hingetõmmetega, et tehke siia inimestele rõõmu pakkuv ja vanu aegu meenutav koht.»
Põnevasse väljapanekusse on põimitud mõisaga seotud lugusid ja esemeid, mis kõnetavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

«Lapsed märkavad pigem mängulisi lahendusi ja täiskasvanud ajalooga seotud märksõnu/esemeid, mille abil nad saavad lastele selgitada pärandiga seotud lugusid. Polaarretk on mõeldud küll pigem lastele, kuid olen näinud, et liumäest lasevad rõõmuga alla ka vanaprouad,» ütleb Oitmaa.

Kuulsad von Tollid
Esimesed teated Kukruse rüütlimõisa (saksa k Kuckers) kohta pärinevad 1453. aastast. Aastal 1762 sai paiga omanikuks Christoph Friedrich von Toll ja Tollide suguvõsa valdusse jäi see kuni riigistamiseni 1923. aastal. 1841 liisu teel mõisa endale saanud ajaloohuviline Robert von Toll jätkas sõjaväeteenistusest lahkudes oma eelkäija alustatud ordu- ja rootsiaegsete ürikute kogumist.

Peagi kujunes von Tolli kollektsioonist Baltimaade suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles peale mõisadokumentide ja kirjade leidus  muljetavaldav pitserite, müntide ja medalite kogu.

Robert von Toll hakkas Kukruse mõisas 1870. aastatel ka põlevkivi kaevandama ja kasutama, pannes mõisa viinavabriku tööle põlevkiviküttel. Kukruse mõisa järgi on nime saanud Eesti põlevkivi kukersiit ning ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon ehk kukeroon (põlevkivituhkbetoon).

Polaarmuuseum tutvustab teisegi mõisaga seotud kuulsa mehe, teadlase ja maadeavastaja Eduard von Tolli (1858–1902) tegevust. Tegu oli legendaarse geograafiga, kes andis suure panuse Siberi põhjaosa ja Uus-Siberi saarte uurimisse. Üks tema viimase avastusretke eesmärke oli leida müütiline Sannikovi maa.

«Kas saladuslik Sannikovi maa on olemas, jäägu igaühe enda otsustada. Aga targemaks saavad meiega rännates kõik,» ütleb mõisa tegevjuht Kaja Kama.

Muljetavaldav mõisaansambel
Kukruse polaarmõisa härrastemaja on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kivihoone püstitati arvatavasti 18. sajandi lõpus, järgmise sajandi alguses lisati ida- ja lääneossa eenduvad tiivad. Hiljem lisati hoonele osaliselt teine korrus.

20. sajandi alguseks kuulus mõisakompleksi umbes 30 ehitist, sealhulgas meierei, aurujõul töötav jahu- ja saeveski ning viinavabrik. Arvukad majandushooned on praegu enamjaolt varemetes.
«Kogu ansamblit väärtustab 1866. aastal Robert von Tolli  kavandatud vabakujuline liigirikas mõisapark, mis ilmestas ehitisi ja samal ajal eraldab härrastemaja majandushoonetest,» räägib Kama.

«Park on enam kui 150 aasta vanuse neljarealise lehise- ja tammeallee kaudu ühenduses perekonna kalmistupargiga, kus asub ka mälestusmärk kirglikule rännumehele Eduard von Tollile.»