Kontrastide linn Bratislava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist pisut suurema Slovakkia pealinn Bratislava ei ole tüüpiline reisisihtkoht, jäädes paratamatult mägiste suusakuurortide või kiviviske kaugusel olevate suurlinnade Viini ja Budapesti varju. Siiski on linnal nii mõndagi pakkuda.
Esmalt meelitab Bratislava armsa vanalinnaga, kus sajad turistid käänulistel tänavatel põigeldes arvukatest kirikutest tee mõnda õdusasse kohvikusse leiavad. Neid on linnas palju, ahvatledes külalisi ligi mõnusa koogi- ja kohvilõhnaga ning meeldiva hinnaga.
Odavus paistab silma mujalgi ja seda kinnitab ka Eurostati hinnataseme nimistu, kus Slovakkia jääb madalate hindadega pigem tabeli allossa, Eestist veidi tahapoole. Suuremad hinnakäärid on aga naaberriigi Austriaga, mistõttu võib sarnaselt Eesti «alkoturismiga» näha Bratislavast Viini suunduvas bussis mõne härrasmehe kõrvalistmel laiutamas kotitäit odavaid sigarette.
Suvise ilmaga on pisike vanalinn turistidest tulvil nagu iga teine kuulus sihtkoht. Kindlasti viib külaliste tee hanereas mäest üles linna ühe sümboli, kindluse juurde, mis on nähtav pea igast Bratislava nurgast.
Ülevalt avanev panoraamvaade vanalinna katustele, taamal kõrguvatele mägedele ning võimsale Doonaule on igati ronimisvaeva väärt. Silma jääb ainsana kriipima jõe sogane ja rohekas värvus. Ülalt paistavad ka kõik viimase aja linna suurehitised: uhked pilvelõhkujad, suured kaubanduskeskused ja ameerikalikud sillad.
Vaateplatvormilt alla ronides ja paar sammukest vanalinnast kaugemale kõndides on Bratislavas võimalik aga justkui ajamasinasse hüpata. Vaid mõnisada meetrit eemal uhketest «gucci-mucci» poodidest või turiste karjatavatest giididest näitab end Bratislava räämas pool.
Eks selliseid väsinud ja kõpitsemata nurki ole igas linnas, aga Bratislava puhul paistab kontrastsus eriti silma, kuna tolmused tänavad, katkised aknad ja soditud seinad algavad kohe vanalinna juurest. Jääb mulje, nagu oleks Euroopa toetusraha järsku otsa saanud.
Bratislavas ringi uidates ei jää kindlasti märkamata slovakkide armastus igat masti lustakate kujude vastu. Nii on vanalinna oskuslikult peidetud pronksist sõdur linnaväljaku pingi kohale küürutamas või kanalisatsiooniaugust välja piiluv pea, millest ilmselt ükski turist ilma fotot tegemata ei möödu.
Uudistada tasub ka Doonau kaldaid ühendavat uhket silda, mille tippu on rajatud kentsaka välimuse tõttu UFO nime saanud restoran.
Slovakkia
Pindala: 48 845 km²
Rahvaarv: 5,4 miljonit
Iseseisvus 1993. aastal pärast Tšehhoslovakkia jagunemist
Euroopa Liiduga ühines 2004. aastal, eurotsooniga 2009. aastal
Rahvusköök: lambajuustuga kartulipelmeenid ja vorsti-kapsasupp