Tsemendilinna varjatud võlud

Hanneli Rudi
, Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel Kunda rannast asub Lontova seikluspark, mille põhiraja läbimisel on eriti oluline tiimitöö.
Veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel Kunda rannast asub Lontova seikluspark, mille põhiraja läbimisel on eriti oluline tiimitöö. Foto: Hanneli Rudi

Koos tolmuga kadusid Kundast ka viimased šokituristid, kuid sellesuvine külaskäik tõestas, et kena ja tegevust täis suvepäev saab tsemendilinnas puhates märkamatult otsa ka nüüd.

Kui 19. sajandi lõpus tegi oma aja kohta eesrindlik tsemenditehas Kunda linna tuntuks, siis nõukogude ajal muutus see põhjaranniku väike linnake lausa kurikuulsaks. Olin kooliajal mitu suve Kundas treeninglaagris ning mäletan siiani erakordselt hoolitsetud aiaga eramaja, mis õnnetuseks asus tehase vahetus läheduses.

Nii suuri pirne kui selles aias polnud ma varem Eestis näinud. Aga mingit isu pirniraksu minna meil toona ka ei tekkinud, sest pirnid olid kaetud paksu tolmukihiga ja meenutasid puu otsas rippudes pigem tsemendist kujukesi. Kohalik rahvas viskas aga nalja, et Kunda on ainus koht, mida happevihmad ei ähvarda, sest tsemenditolm neutraliseerib selle ära.

Muuseumiuksed jäid suletuks

Nüüd on tsemenditehase korstnatel filtrid peal ja tolmu on Kundas just täpselt nii palju kui igas teises Eesti väikelinnas, mille keldripoodides on masendavalt kõrged hinnad. Küll aga on tsemendilinn hoolikalt ära tähistanud kõik kohad, mis vähegi võõrale huvi võiks pakkuda.

Igal tsemendiajaloost huvitunul on võimalik väikese jalutuskägu ajal tutvuda varemetes tehase ning esimeste pudelahjudega. Kundas on olemas ka tsemendimuuseum, kus linnale nii au ja kuulsust toonud, aga ka palju probleeme põhjustanud tehase ajalugu väljas.

Kuuldavasti peaksid seal olema ka tuntud eesti inimeste tsementi vajutatud käejäljed, aga need jäid meil kahjuks nägemata, sest muuseumiuksed olid suletud, kuigi nii internetis kui ka kohapeal olnud info järgi oleks see pidanud lahti olema.

Küll aga sai imetleda esimest põhjamaadesse rajatud ja siiani töötavat hüdroelektrijaama. Muuseumist vaid jalutuskäigu kaugusele jääb ka väike kohalik kirik ning omaaegne vabrikudirektori mõis – selle uhkest pargist on alles vaid mälestus ja plaan teeraja ääres.

Kuigi Kunda ise asub kõrge pankranniku peal, leiab mõne kilomeetri jagu linnast suurepärase ranna, mille puhtus, prügikastide ja lastele mõeldud atraktsioonide rohkus teeb silmad ette kunagisele Põhja-Eesti tuntuimale suvituskohale Võsule. Muide, randa ja ühtlasi ka sadamasse viiva tee äärde jääb ka Kukerpallimägi, mille all olla tuhandete aastate eest loksunud meri.

Nüüd on sinna rajatud vaateplatvorm ja piknikupaik ning kuigi linna tutvustuses lubatakse suurepärast vaadet, ilmestavad vaatepilti tegelikult kohalik karjäär ja sadamaidüll.

Superhea teenindus

Praeguse Kunda ja mere vahele jääb ka linnaosa, mida kutsutakse Lontovaks. 19. sajandi alguses tuli ühel Peterburis tegutseval ärimehel mõte asutada pealinna jõukatele elanikele Kunda randa kuurort ja ehitada hotell. Hotellil oli nimeks Neu London, millest kohalike kõnepruugis sai Lontova.

Hotelli pole Lontovas enam ammu, küll aga rajati sinna mullu seikluspark, mis erineb teistest Eesti seiklusparkidest, sest see on mõeldud just seltskondadele – Kunda jõe kohal kulgeva põhiraja läbimisel on eriti oluline tiimitöö. Üksiküritajatest hulljulgetel on aga võimalik sõita rattaga 30 meetri kõrgusel Kunda jõe kohal ja nautida imelist vaadet.

Rajainstruktori sõnul on aga üksjagu neidki, kes rattalt maha tulles tunnistavad, et merd nad ei näinudki, sest jälgisid pingsalt üle jõe viivat trossi, ringivaatamiseks julgust ei jagunud. Sama tugeva adrenaliinilaengu saab kätte mäe otsast trossi mööda alla orgu vuhisedes.

Adrenaliinisõltlastel tasuks aga Lontova seiklusparki minna jalgratastega, sest juba Kukerpallimäest allasõit on omaette elamus, mida vürtsitavad sadamasse sõitvad veokid –kohale saabunud kiirabi järgi otsustades ei pruugi liug alati edukalt lõppeda.

Kui suvitajad kipuvad kurtma, et Eestis seigeldes võib nälga jääda ja söögikohtade teenindus on alla igasugust arvestust, siis nii tähelepanelikku teenindust kui seikluspargi kohvikus näeb Eestis harva.

Kui väike külaline soovis lihtsalt pastat juustuga, siis seda ta ka sai, kuigi menüüs seda polnud. Kui koos täiskasvanutega seiklusrajal käinud koolipoiss nukrutses, sest nii noori suurele laskumisele ei lubatud, organiseeriti talle väiksem liulaskmine üle jõe.

Kui on soovi tsemendilinna turistina minna, tasub enne uurida Kuna linna kodulehte, millel on kõik kaunid ja vähegi vaatamist väärt kohad kenasti üles loetud. Ka on välja pakutud mitu matkarada, mis põnevamatesse paikadesse viivad.

Kui aga Kundast väheks jääb, asuvad selle lähistel keskaegse Toolse linnuse varemed koos suurepärase supelrannaga ja maaliline Karepa kaluriküla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles