Omal käel reisimine muutub muretumaks

Aina enam inimesi veedab oma puhkuse reisides.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Üha enam inimesi korraldab oma puhkusereisi ise. Varsti peaks Euroopas reisimine nende jaoks muutuma muretumaks, paindlikumaks ja mõnel juhul ka soodsamaks, kirjutab Monica Rand väljaandes Eurokratt.

Kui 1990ndatel valis enamus eurooplasi oma puhkusereisi mõnest brošüürist ning broneeris selle kohalikus reisibüroos, siis sellest ajast on üha rohkem ja rohkem inimesi hakanud eelistama oma reisid interneti abiga ise kokku panna. Praegu kasutab valmisreisipakette umbes 23 protsenti puhkajatest.  

Suur muutus reisiteenuste turul on tekitanud vajaduse vaadata üle ajale jalgu jäänud ELi direktiiv, mis reisijate õigusi kaitseb. Praegu on nii, et paljudel puhkudel ei tea reisi ostja, kas ta saab loota kaitsele, ning turismiettevõttele pole selged tema kohustused.  

Euroopa Liit on puhkusereisijate õigusi kaitsnud juba 1990. aastast, kuid selle direktiiviga tagatakse igakülgne kaitse vaid reisijatele, kes broneerivad valmispuhkusepakette, kuhu on kokku pandud näiteks lennusõit, hotellimajutus ja autorent. Kaitse hõlmab õigust saada teavet selle kohta, kas kõiki teenuseid ikka pakutakse ja kas on tagatud kodumaale tagasisõit juhul, kui reisikorraldaja peaks pankrotti minema.

Rohkem kaitset ootamatuste puhuks

Juulikuus tegi Euroopa Komisjon ettepaneku tuua toonane paketireiside direktiiv digitaalajastusse ning parandada sellega ligikaudu 120 miljoni omal käel reisiva puhkaja kaitset.

Transpordivolinik Siim Kallas sõnas, et inimesed vajavad puhkuse broneerimisel selget, läbipaistvat teavet, et nad saaksid teha teadlikke valikuid. Samuti on neil vaja kaitset, et saada oma raha eest kvaliteetset teenust. «Uued eeskirjad tähendavad seda, et miljonid puhkajad saavad reisida muretumalt, teades, et neid kaitstakse paremini, kui reis ei suju plaanipäraselt.»

Näiteks saab tulevikus olema rangem kontroll hinnalisandite üle (maksimum 10% reisi hinnale juurde) ja kohustus langetada hindu, kui turul on samaväärne olukord. Samas muutub tarbijale reisi tühistamine paindlikumaks, näiteks saab ta seda tasuta teha, kui sihtkohas on loodusõnnetus või rahutused.

Selgemaks saavad reeglid, kes on vastutav osapool – kas reisibüroo, kes reisi või teenuse vahendas (Eestis näiteks Estravel, Kaleva Travel jt), reisikorraldaja, kes reaalselt reisi oma nime all korraldab (näiteks Novatours, Aurinkomatkat jt) või mõlemad.

Kahjutasu rikutud puhkuse eest

Tarbijad saavad nõuda hinnaalandust, kui reisiteenust pole pakutud nõuetekohaselt ning kompensatsiooni igasuguse mittemateriaalse kahju eest, eriti rikutud puhkuse eest. Kaebused ja nõuded peaks reisijal olema edaspidi võimalik esitada otse jaemüüjale, kellelt ta oma reisi ostis.

Uued reeglid hakkavad kehtima ka nende reisijate jaoks, kes eelistavad valmis-ekskursioonide asemel teha individuaalseid korraldusi. Näiteks saab neil olema õigus küsida raha tagasi, kui müüja, transportija või mõni muu oluline teenusepakkuja läheb nende käimasoleva reisi ajal  pankrotti.

Praegu on pisut hall ala ka see, millal täpselt on tegu paketireisiga ja millal üksikute teenustega. Ka see peaks peagi selgemaks saama.

Ettevõtjatele toob ettepanek kaasa paberimajanduse vähenemise ning väiksemad nõuete täitmise kulud, sest luuakse võrdsed võimalused erinevate ettevõtjate jaoks ning kaotatakse näiteks iganenud brošüüride trükkimise nõuded.

 Eesti küll pigem toetab selle kaasajastamist vajava direktiivi üle vaatamist, kuid ametliku seisukoha kujundab septembriks. Siis asub tegutsema ka Euroopa Liidu Nõukogu tarbijakaitse töörühm. Kuna tegemist on mahuka direktiiviga, võib arvata, et võimalikud uuendused saavad paremal juhul teoks järgmisel aastal.

Populaarne

Tagasi üles