Kagu-Aasia turiste kimbutab mürgine vine

Kaks kohalikku naist möödumas India suurimast turismimagnetist Taj Mahalist, mille marmorit on sudu juba kahjustanud.

FOTO: Topshots/SCANPIX

Juba üle nädala on mitmes Kagu-Aasia riigis turiste ja kohalikke elanikke kimbutanud tervisele ohtlik suda, mis nõudis ka ühe inimelu.

FOTO: graafika: Silver Alt

Indoneesias sel kuul puhkenud metsatulekahjud katsid suduga nii lähiümbruse kui ka Singapuri, Malaisia ja Tai. Udupiiskade ja suitsu mürgise segu ehk sudu tõttu tõusis möödunud nädala lõpus Singapuris õhusaaste indeks inimestele eluohtlikule tasemele. Üleeile kirjutas Malaisia meedia, et sudu nõudis ka ühe astmahaige naise elu.

Üleeile kustusid Indoneesias mitmed tulekolded tänu tugevale vihmale, loodetakse, et see lõpetab Kagu-Aasia viimaste aastate suurima õhu­saaste kriisi. Singapuris tõusis õhusaaste indeks 401ni, mis on siiani kõrgeim tase. Singapuris kasutatava õhusaaste indeksis peetakse 300st suuremat reitingut eluohtlikuks. Nullist kuni 50ni loetakse hea kvaliteediga õhuks.

Turistid peaksid ettevaatlikud olema aga ka mujal Aasias, sest Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistika järgi asuvad just seal maailma suurima õhusaastega linnad. WHO andmetel sureb sudu tõttu seal 800 000 inimest aastas. Suurem osa saastatud õhuga linnadest asuvad Hiinas, Indias ja Pakistanis.

Sudusse mattunud Shijiazhuangi linnas Hiinas otsustati möödunud nädalal hakata piirama sõidukite arvu loterii korraldamisega. Autoostuloa saajad valitakse välja loosiga. Õhusaastega võitlevas Hiinas on mitmed linnad viimase paari aasta jooksul sama rada mööda läinud.

Hiina pealinnas Pekingis mõõdab USA saatkond sudu ohtlikkust õhukvaliteedi indeksi (AQI) järgi. Antud mõõtühik erineb Singapuris kasutatavast, kuid see on maailmas rohkem levinud. Ühendriikide saatkonna andmetel on käesoleva aasta AQI keskmine Pekingis 173. Indeksit üle 150 peetakse ebatervislikuks kõikidele piirkonnas elavatele inimestele ning 300 või rohkem on eluohtlik.

Erinevatest põlemisprotsessidest pärinevate tahkete ülipeente osakeste (PM2,5) osakaal on Pekingis samuti ebatervislik. WHO sõnul võib peen­osakesi õhus olla 25 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Pekingis oli jaanuaris PM2,5 tase 199 µg/m3.

Võrdluseks võib tuua Atlanta Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse möödunud aastal USA lennujaamade suitsuruumides läbi viidud uuringu, kus tehti kindlaks, et sealses õhus sisaldub peenosakesi 166 µg/m3. Käesoleva kuu keskmine Pekingis on 107 µg/m3.

Peenosakesed võivad jõuda kopsu alveoolidesse ja pisemad isegi vereringesse. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2011. aastal avaldatud raporti järgi on Eesti õhusaaste 12,6 µg/m3.

Sudu pole aga ohtlik ainult tervisele, vaid ka loodusele ja isegi kultuurimälestistele. India Agra linna turismimagnet, valge marmoriga kaetud Taj Mahal, on õhusaaste tõttu kollaseks muutumas. Pärast 2007. aastal India valitsusele esitatud raportit, et sudu kahjustab 17. sajandil rajatud kultuurimälestist, otsustas riik kehtestada kümne kilomeetri raadiuses asuvatele tehastele ettekirjutused õhusaaste kohta. Kolm aastat hiljem koostatud raportis tõdeti, et ettekirjutused ei andnud soovitud tulemust ja Taj Mahal muutub ikka kollaseks.

India sudu probleemid ei piirdu ainult Agra linnaga, seal asuvad maailma saastatuima õhuga linnad. Õhusaaste on kõige kõrgem New Delhis, Mumbais, Kolkatas, Ludhianas ja Lucknows. WHO möödunud kümnendit kajastava statistika järgi asuvad 12st suurima õhu­saastega Aasia linnast 11 Indias ja Pakistanis. New Delhi PM2,5 tase on keskmiselt 200 µg/m3.

Majandusajakiri Forbes reastas 20 mullu turistide poolt enim külastatud linna. WHO andmetel on nendest suurima õhusaastega Singapur, Kuala Lumpur, Peking ja Hongkong. Eile pärastlõunal oli õhusaastet kajastava internetilehe aqicn.org andmetel peenosakeste hulk nendes linnades järgmine: Peking (173 µg/m3), Singapur (146 µg/m3), Hongkong (82 µg/m3) ja Kuala Lumpur (60 µg/m3).

Populaarne

Tagasi üles