Pärnu kavatseb ranna kasutamist täpsustada
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
19. mai 2009, 07:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavolikogu hakkab neljapäeval arutama avaliku korra ning koerte ja kasside pidamise eeskirja muudatusi, et supelranna kasutamist senisest täpsemalt reguleerida.
Eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et Pärnu rannad on väga populaarsed ja neid külastavad väga erinevate huvidega inimesed. Seni ei arvestanud linn eraldi koeraomanike ja surfajate huvisid, nüüd on seda kavas teha.
Talvel võib koeraga rannas käia
Praegu ei või külastajad tähistatud supelranda loomi kaasa võtta. Kui volikogu linnavalitsuse ettepanekutega nõustub, ei tohi loomadega enamikus supluskohtades olla 1. juunist 31. augustini ning Harju, Mere ja Roostiku tänava pikendusel, vasakkalda pikendusel ja Veteranide pargis luuakse loomade jaoks eraldi tähistatud supluskohad.
“Näiteks Vana-Pärnu rannas võib ühel pool koeraga olla ja teisel pool ei tohi. Rand jagatakse märkidega ära ja märgid kehtivad ainult suplushooajal ehk 1. juunist 31. augustini,” rääkis keskkonnateenistuse juhataja Kristiina Kupper.
Avaliku korra eeskirja muudatusettepaneku kohaselt ei tohiks veesõidukitega pärast 1. juunit sõita tähistatud supluskoha välispiirile lähemale kui 25 meetrit. Keskrannas tohib purjelauda kasutada vaid Side tänava pikendusest Mai poole jääval surfialal, muudes kohtades tuleb purjespordiga tegelejatel jälgida, et nad teisi ei ohustaks.
“Side pikendusest Mai poole on surfaritel eesõigus ja nad võivad ala piiritleda,” ütles Kupper.
Kaluritele eraldi randamineku kohad
Supelrannas on keelatud mootorsõidukitega sõitmine, välja arvatud pääste- ja hooldustöödeks. Kutselised ja harrastuskalurid võivad kalapüügiks vajaliku veesõiduki vette viia Hirve, Harju, Karja ja Roostiku tänava pikenduselt majandusosakonna kirjalikul loal.
Volikogu kavatseb avalikus kohas keelatud tegevuste hulka lisada risustamise ja reostamise, pidades nendeks näiteks suitsukonide, kommipaberite, nätsude jms mahaloopimist, supluskohas pesuvahenditega pesemist, autode selleks mitte ette nähtud kohas pesemist, urineerimist jne. Ühtlasi täpsustatakse, et kuulutusi ja teateid ei või panna selleks mitte ettenähtud kohtadesse (puudele, elektripostidele, seintele jm).
Endiselt ei või müüa ja tarbida tähistatud supluskohtades ja avalikel üritustel jooke klaastaaras. “Kesklinna rand on Side tänava pikendusest muulini, vetelpääste ala Side tänava pikendusest naiste ranna piirini,” täpsustas Kupper.
Kupper selgitas, et vetelpäästealal, naiste rannas ning naiste ranna ja muuli vahele jääval alal ei või suvel koeraga liival jalutada, klaaspudelist juua, lõket teha ja telkida. Lõkke tegemine ja telkimine on Pärnus lubatud ainult selleks ette nähtud kohtades.