Terve Hispaania ühes muuseumis koos
7. aprill 2013, 18:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Barcelona on tõenäoliselt kogu Euroopa, sealhulgas ka Eesti turistidele üks tuttavamaid kohti Hispaanias, ei pea osa linna põliselanikest end üldsegi hispaanlasteks ning härjavõitlus ja flamenko pole seal kohalikud nähtused. Ometigi asub seal ka üks paik, kust saab ühekorraga värvika ülevaate tervest Hispaaniast – see on Poble Espanyoli vabaõhumuuseum.
Juba jalutuskäik Plaça d’Espanyalt mööda Montjuïci mäe nõlva Poble Espanyoli sissepääsu juurde on ilus ning vähemsportlikule kodanikule ka pisut pulssitõstev.
Nii ülejäänud ümbruse taustal pisut võõralt mõjuvate Veneetsia tornidega Hispaania väljak kui ka Hispaania küla projekteeriti 1929. aastal Barcelonas peetud maailmanäituse tarbeks. Samast ajast pärinevad veel mitmed silmapaistvad ehitised Montjuïci ümbruses, näiteks vabaõhulava Teatre Grec ning – kuigi olümpiamängud peeti Barcelonas alles 1992. aastal – ka linna olümpiastaadion.
Tõsi, erinevalt teistest maailmanäituse ehitistest ei plaaninud korraldajad ja linnavõimud Poble Espanyolile pikemat iga kui osalejariikide paviljonidele. 13 kuuga ehitatud vabaõhumuuseum pidanuks külastajaid vastu võtma pool aastat ja seejärel lammutatama. Püsiva publikumenu tõttu otsustati aga Hispaania piirkondade arhitektuurinäidistest koosnev küla lõpuks alles jätta ja see tegutseb siiani.
Võrreldes nii mõnegi Barcelona ülituntud turismiatraktsiooniga – näiteks Sagrada Família kiriku, Güelli pargi, Barceloneta ranna või Picasso muuseumiga – on Poble Espanyolil äärmiselt soodne kaaskülastajate hulga ja vaatamisväärsuse sisukuse suhe.
Kuigi kõik neli eelmainitut on ka kahtlemata väärt kohad, võib küünarnukitunne neis muutuda väga mitmel kuul aastas kaunis talumatuks. Hoolimata sellest, et Poble Espanyol pole kaugeltki ebapopulaarne paik, on seal ometigi kõvasti rohkem hingamisruumi tänu asjaolule, et tegu on tasulise objektiga vabas õhus, mida külmkapimagnetitele tavaliselt ei pressita.
Muuseumisse siseneja satub linna, kus looklevaid tänavaid ääristavad originaalidest mõnevõrra väiksemas, aga nukumajadest siiski kõvasti suuremas mastaabis erinevatest sajanditest ja kantidest pärinevate hoonete koopiad. Elumajad, väljakud, kloostrid ja kirikud, isegi purskkaevud ja apelsinipuud – igaühe kõrval silt ehitise stiili, sajandi ja päritolu kohta.
Suurema osa Poble Espanyoli majade sisemusse väga diskreetselt paigutatud kunstigaleriid, käsitöö- ja suveniiripoed ning söögikohad.
Poodides müüdavad meened on küll kallimad kui linna väikepoodides ja putkades pakutavad asjad, kuid see-eest ka mitte kirjaga «Made in China», vaid valmistatud Kataloonias, tihti isegi sealsamas asuvates ateljeedes. Toidukohad jäävad hinnaklassilt Barcelona südalinna keskmise tasemele, pakuvad aga samas suuremat rahu kui rahvast ja autosid täis päristänavad.
Omaette boonus Poble Espanyoli arhitektuuri imetlema tulnutele on vabaõhumuuseumi ja selle piletihinna sees asuv Fran Daureli kaasaegse kunsti muuseum.
Näitustelt kunstiajaloo kooliõpikuist tuttavaid nimesid otsiv inimene leiab sealt enda rõõmuks nii Salvador Dalí kui Pablo Picasso töid. Muhedalt õpikuist tuttav võib tunduda ka Rafael Agredano maal «Avignoni kutid» – 1994. aastal loodud vastus Picasso 1907. aasta taiesele «Avignoni noored naised», originaalpealkirjaga «Avignoni bordell».
Lisaks Porta del Carmes asuvale näitusesaalile on kunstimuuseumil Poble Espanyoli serval ka kujude aed, mille puhul võib raudselt vaatamisväärsuseks lugeda nii aia sees olevad skulptuurid kui ka üle aia ääre paistva vaate Barcelonale.
Kunstilembesemal inimesel aga tasuks ilmselt kohe osta Poble Espanyoli ja samasse piirkonda, Plaça d’Espanya juurde jääva Kataloonia kunstimuuseumi (MNACi) ühispilet ning broneerida nende kahe koha «läbi töötamiseks» vähemalt kaks päeva.
Poble Espanyol
• Barcelonas Montjuïci mäel asuv vabaõhumuuseum, mis koondab näidiseid Hispaania erinevate piirkondade arhitektuurist.
• Ehitati arhitektide Francesc Folguera ja Ramon Reventóse kavandi järgi 1929. aastal Barcelonas peetud maailmanäituse tarbeks. Kuigi algselt plaaniti muuseumi püsti hoida vaid pool aastat, kulus ehitusele 13 kuud.
• Avatud: E 9–20, T–N, P 9–24, R 9–3, L 9–4.
• Täispilet 11 eurot, 4–12-aastased 6,25 eurot, alla 4-aastased tasuta, ööpilet 6,50. Lisaks on olemas erinevad soodustused – näiteks mitme korra pilet, ühispilet Poble Espanyoli ja Kataloonia kunstimuuseumi (MNACi) jne.
http://www.poble-espanyol.com