Egiptus – reisifirmade tuluallikas kuivab kokku

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkajad Sharm el-Sheikhi kuurordis, kus üha enam domineerivad vene turistid.
Puhkajad Sharm el-Sheikhi kuurordis, kus üha enam domineerivad vene turistid. Foto: SCANPIX

Revolutsioonijärgne Egiptus ühtaegu unistab turistidest, kes jätaks riiki raha ja annaks sellega tööd kohalikele inimestele, aga samal ajal peletab neid eemale nii lakkamatute vägivaldsete meeleavaldustega kui ka ähvardava alkoholikeeluga.


Eestlaste reiside hulk Egiptusesse on paari aastaga kahanenud peaaegu poole võrra, sest verine revolutsioon peletas puhkajad eemale. Revolutsioonijärgsed kuud tõid riiki ajutise sõjaväelise administratsiooni, millele järgnes Moslemi Vennaskonna võit parlamendivalimistel 2012.  aasta alguses. Mullu suvel sai Egiptuse presidendiks Mohamed Morsi.

Ehkki samal ajal saatis põhiseaduskohus äsjavalitud parlamendi laiali, tekkis välismaailmal usk, et Egiptus hakkab taas n-ö jalgu alla saama. Kuid novembris võttis Morsi endale laialdased volitused, viidates Mubaraki ajast pärinevate kohtunike ohjeldamise vajadusele, algasid araabia kevade sümboliks saanud Tahriri väljakul Kairo kesklinnas ning ka pealinna presidendipalee juures inim­ohvritega lõppenud meeleavaldused, mis hirmutasid ära suure osa jõulupuhkuse püramiidide maal veeta kavatsenud turiste.

Kui 2010. aastal ehk vahetult enne Egiptuse diktaatori Hosni Mubaraki võimult kukutamist külastasid eestimaalased püramiidide maad ligi 61 400 korral, siis mullu ainult 37 000 korral.

Eelmise aasta lõpus vaibunud rahutused said jaanuaris uue hoo. Mitmes linnas olid kokku kümneid inimelusid nõudnud kokkupõrked. Rahutuste põhjuseks oli revolutsiooni teise aastapäeva tähistamine ning jalgpallifännide märuli kohtuotsus.

Kui veel mullu piirdus vägivald Kairos Tahriri väljaku ja presidendipalee ümbrusega, levisid sel aastal vandalismiaktid – autode põletamine ja tulistamine – ka mujale kesklinna ning lähedalasuv Niiluse kallas sai päevadeks tänavalahingute tallermaaks.

Maskides ja relvastatud kurjategijad ründasid 29. jaanuari esimestel tundidel ka Niiluse kaldal mainekat Semiramise hotelli, mille töötajad pidid abi otsima Twitteri kaudu, sest politseil kulus tunde appi minekuks. Mitu tundi sai hotelli Twitteri kontolt lugeda paanikas töötajate säutse: «Meid  rünnatakse!

Mitu kurjategijat on sisenenud Semiramisesse! Saatke abi!», «Palun saatke abi, hädaolukord!» ning «SOS. Kui keegi teab kedagi sõjaväest, politseist, valitsusest, palun saatke abi!». Julgeolekujõud saabusid sündmuspaigale alles mitme tunni pärast. Tõsiselt vigastada keegi ei saanud, kuid juhtum šokeeris kogu maailma avalikkust.

 Kõige ebaturvalisem sihtkoht
Nii polegi väga imekspandav, et Maailma Majandusfoorumi märtsis avaldatud turismi- ja reisiaruanne paigutab Egiptuse 140 riigi seas turvalisuselt viimasele kohale, tahapoole isegi Pakistanist, Tšaadist ja Jeemenist.

Mitme riigi valitsused on kutsunud oma kodanikke üles ettevaatusele Egiptusesse reisimisel. Näiteks USA välisministeerium väljastas 6. veebruaril Egiptuse suhtes reisihoiatuse kehtivusega
4. maini.

«Otseseid rünnakuid USA kodanike vastu ei ole toimunud, kuid üksikutel juhtudel on lääneriikide ja USA kodanikud sattunud kokkupõrgete ning meeleavalduste keskele,» märkis ministeerium oma avalduses.

Eesti välisministeerium ei soovita Egiptuses reisida kuurortidest väljapoole ning paneb südamele vältida kõiki meeleavaldusi ja rahvakogunemisi.
«Mul on praegu umbes üks turistide grupp kuus,» ütles egiptuse giid Moustafa Yehia. «See on neli korda vähem kui enne revolutsiooni.»

«Üsna vahetult pärast revolutsiooni tuli ka palju inimesi,» lisas ta. «Nad arvasid, et see oli kõigest revolutsioon ja kõik on jälle korras. Peagi said nad aru, et see nii pole ning pärast eelmise aasta maid on turismi olukord tõeliselt halb.»

Ka Egiptuse turismifirma Star Shine Tours reisikorraldaja Hossam Fawzy tõdes, et olukord on väga nutune.

«Viimased jõulud polnud nagu jõuludki külastuste arvu poolest,» märkis ta. «Inimesed valivad Egiptuse asemel teisi sihtkohti nagu Türgi ja Jordaania.»

Vägivaldsed tänavarahutused on aset leidnud peamiselt suurtes linnades, kuid julgeolekuolukord on halvenenud mujalgi Egiptuses, seda ennekõike islamiäärmuslaste rünnakute tõttu, millest ohvriterohkeimas hukkus mullu augustis Siinai poolsaarel 15 politseinikku.

Valitsuse poliitikaga rahulolematud on viimastel kuudel blokeerinud teid, rünnanud politseijaoskondi ning võtnud pantvange. Näiteks märtsi alguses röövisid nad kaks britti, kes olid teel Sharm el-Sheiki.

Mõned tunnid hiljem, pärast Egiptuse võimude läbirääkimisi beduiinide hõimujuhtidega britid küll vabastati, nagu varemgi sarnastel juhtudel, mil beduiinid on välisturiste pantvangi võtnud, nõudes oma terrorismi või ebaseadusliku kaubanduse eest vangistatud hõimukaaslaste vabastamist.

Märtsi keskel kuulutas Egiptuse siseministeerium Siinai poolsaarel välja «kõrgendatud valmisoleku», sest oli saanud infot, et islamiäärmuslased võivad seal julgeolekujõudude vastu terrorirünnakuid korraldada. Ministeerium soovitas Siinai poolsaarele mitte reisida, jättes siiski hoiatuse alt välja kuurordid nagu Sharm el-Sheikh ning nendevahelised teed.

Kõigele lisaks leidis iidsete templite, hauakambrite ja monumentide poolest tuntud Luxori linnas veebruari lõpus aset teadaolevalt ajaloo ohvriterohkeim õhupalliõnnetus, milles hukkus 19 turisti. Võimud peatasid pärast seda õhupallilennud Luxoris, kuniks õnnetuse juurdluse tulemused on selgunud, jättes nii tööta sadu inimesi.

Egiptuse võimude reaktsioon rünnakule sai suure kriitika osaliseks. Võimud keeldusid kaasamast õnnetuse juurdlusesse Hongkongi eksperte, mis sest et õnnetuses hukkus üheksa Hongkongi turisti.

Teiseks ei tulnud ükski valitsuse kõrge esindaja õnnetuspaigale ning kolmandaks ei saatnud valitsus kaastundeavaldusi nende riikide saatkondadele, mille kodanikud õnnetuses hukkusid.
«Valitsuse reaktsioon teeb mind tõeliselt kurvaks,» nentis reisikorraldaja Fawzy.

Vaid mõned  päevad pärast õnnetust tabas Luxori turismi teinegi tagasilöök, kui linna kauplejad blokeerisid teed, mis viivad mitmete Egiptuse iidsete vaatamisväärsuste juurde, nõudes, et valitsus vabastaks neid rendi maksmisest, kuna nad on pärast revolutsiooni äärmiselt keerulises olukorras ning neist kümnete ärisid ähvardab võlgade tõttu sulgemine.

Kuna blokaad peatas turistide külastused vaatamisväärsuste juurde ning reisikorraldajad ähvardasid kohtussekaebamisega, siis kolme päeva pärast andsid võimud alla, vabastades kauplejad selleks aastaks rendi maksmisest ja loobudes hagidest kauplejate vastu, kes neile võlgu olid.

Vene turistid vallutavad kuurorte
Egiptuse turismiministeeriumi andmetel külastas riiki eelmisel aastal ligi 12 miljonit välismaalast. See on küll 17 protsenti rohkem võrreldes tunamullusega, kuid siiski märgatavalt vähem kui 2010. aasta 15 miljonit. Tänavu jaanuaris toimus aastatagusega võrreldes ligi 10-protsendine tõus, kuid andmeid hilisematest kuudest veel pole.

Piirkondade lõikes kasvas mullu 2010. aastaga võrreldes vaid Lähis-Idast pärit külastajate arv, seda ligi 12 protsenti. Külastused USAst ning Soomest vähenesid aga koguni ligi kaks korda. Suhteliselt vähem on kahanenud Ida-Euroopa turistide arv. Näiteks Vene turistide arv vähenes 12 protsenti.  

Egiptust külastanud välismaalaste peamine päritoluriik oligi mullu Venemaa, kust saabus ligi 2,5 miljonit turisti. Järgnesid Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Liibüa ja Poola. Venelased on üha enam hakanud domineerima Sharm el-Sheikhis. Kui mõne aasta eest andsid nad viiendiku linna turismituludest, siis nüüd juba ligi 70 protsenti.

Ennekõike tänu idaeurooplaste armastusele Egiptuse liivarandade vastu on kuurordid nagu Sharm el-Sheikh ja Hurghada turismi allakäigust vähem mõjutatud. Hotellitubade täitumus ulatus neis linnades märtsis 50–60 protsendini.

Kairos ning Luxoris jääb hõivatus aga kõigest 8–10 protsendi vahele, sest revolutsiooni teise aastapäeva ajal puhkenud vägivald tõi kaasa tuhandeid broneeringute tühistamisi. Veel kolme aasta eest oli nõudlus mõnede hotellide tubade järele suuremgi, kui need täita jõudsid.

Samas leidub endiselt päris palju turiste, kes ei pelga tulla ka rahutusse Kairosse. Näiteks britid Sara ja Aron sõitsid nädalaks puhkusele Sharm el-Sheikhi, kuid otsustasid üheks päevaks siiski Kairosse Giza püramiide vaatama tulla. Hoolimata sellest, et püramiidide juures oli sel päeval ebatavaliselt tugev tuul, mille puhangud väikseid liivatorme tekitasid, olid nad rõõmsad ja rahulolevad.

«Meie ei ole Kairos midagi halba kogenud, egiptlased on sõbralikud,» rääkis Aron. «Kindlasti tulge!» oli Sara soovitus neile, kes kõhklevad, kas tasub Egiptuse praegust olukorda arvestades riiki külastada.

Ka saksa noormeest Larsi ei heidutanud Egiptuses aset leidvad rahutused ning ta otsustas riiki turismireisile tulla. «Et püramiide  näha ja ...» selgitas ta.

Larsi esmamuljed Kairost olid aga vägagi erinevad Sara ja Aroni omadest.
«Me alles äsja saabusime, nii et siiamaani ma ei ole midagi suurt näinud, peale prügi ja ... ja ...» ei leidnud ta Tahriri väljaku vahetuse läheduses asuva Egiptuse Muuseumi juures sõnu oma pettumuse kirjeldamiseks. «See on prügimägi.»

Nii giid Yehia kui ka reisikorraldaja Fawzy on viimasel ajal kokku puutunud paljude rahulolematute turistidega.

«Kannatame, sest turistide kvaliteet on halvenenud,» lausus Fawzy. «Need, kes tõesti tahavad Egiptusesse tulla, ei tule siia praegu,»  selgitas Yehia. «Tulevad need, kel lihtsalt pole raha mujale minna.»

«Ja siis nad on rahulolematud, et ei saa madalate hindadega nii kõrgetasemelist paketti kui kõrgematega ning nad ei kuluta reisi ajal peaaegu üldse raha,» jätkas ta. «Nad ei hooli Egiptuse revolutsioonist ja siinsete inimeste  kannatustest, nad ei taha riiki aidata.»

Külastajate arvu ning nende kulutuste vähenemise tõttu on Egiptuse turismitulud kahanenud 2010. aastaga võrreldes ligi 2,5 miljardi dollari võrra, 10 miljardini eelmisel aastal. Turism, mis moodustab ligi kümnendiku riigi sisemajanduse kogutoodangust ning annab tööd umbes
4 miljonile inimesele ehk 15 protsendile riigi tööjõust, on rahutuste ja ebastabiilsuse tõttu kannatanud rohkem kui ükski teine Egiptuse majandusharu.

 Turiste ähvardab alkoholikeeld
Rahutused pole ainus takistus Egiptuse turismi õitsengule, kinnitab ka Maailma Majandusfoorumi tänavune turismi ja reisimise aruanne, kus kõigi kategooriate kokkuvõttes langes riik 2011. aastaga võrreldes kümne koha võrra, 85. kohale.

Veel 2009. aastal oli Egiptus 130. riigi seas 64. kohal ning turvalisuselt asetus 64. kohale. Tagasiminek võrreldes teiste riikidega on toimunud peaaegu kõigis suuremates kategooriates, muu hulgas hindade konkurentsivõimes: 2009. aastal oli Egiptus selles kategoorias esimene ja nüüd on neljas. Tänavuses aruandes sai Egiptus kehva reitingu lisaks turvalisusele ka teede kvaliteedi (107. koht), looduskeskkonna kvaliteedi (90) ning inimressursi kategoorias (105).

Ehkki Moslemi Vennaskond on kinnitanud, et ei taha turiste riigist eemale peletada, on mõned valitsuse sammud siiski turismisektorile hirmutavad. Hiljuti võeti vastu seadus, mille kohaselt peavad kõik välismaalased kuue kuu jooksul müüma oma kinnisvara Siinai poolsaarel.

Just välismaiste kinnisvaraarendajate toel sai Siinai poolsaare Punase mere rannikust mõnekümne aastaga ääretult populaarne puhkusepaik ning Egiptuse turismi rahamasin. Egiptuse võimud aga põhjendavad seadust egiptlaste õigusega piirkonnas maad omada.

Veebruaris teatas valitsus, et ei väljasta enam mõnedes linnapiirkondades alkoholi müügilube. See otsus ei puuduta küll hotelle ja turismikuurorte ning ekspertide sõnul vaevalt ka neile tulevikus laieneb, sest see oleks majanduslik enesetapp.

Lisaks kaalub riigi lennundusministeerium alkoholimüügi keelamist maksuvabades kauplustes, sest on saanud kaebusi, et see on vastuolus riigi islamistlike põhimõtetega. Äärmuslikumad poliitikud on kutsunud alkoholi lausa keelustama ning eraldama randades naised meestest.
Märtsis otsustas Egiptuse peaprokurör, et inimestel on õigus kaaskodanikke arreteerida. Egiptuse Koalitsioon Turismi Toetamiseks mõistis otsuse teravalt hukka.

«Kui turist ütleb Egiptuse kaubitsejale ära, keeldudes midagi ostmast, siis võib kaupleja süüdistada turisti spioneerimises ja ta vahistada,» selgitas organisatsiooni esindaja otsusega kaasnevaid ohte.

Rahustavad veebikaamera abil
Kõigest hoolimata leidub neid, kes usuvad, et Egiptuse turism saab peagi jälle jalad alla. Näiteks Hilton Worldwide kavandab Kairosse uue, 257-kohalise hotelli ehitamist, mis eeldatavalt avab uksed 2016. aastal. Turkish Airlines aga lisas hiljuti oma sihtkohtade nimistusse Sharm el-Sheikhi ja Hurghada.

«Me poleks Egiptuses kohal, kui ei näeks siin vapustavat potentsiaali,» rääkis Turkish Airlinesi juht Hurghadas Mohamed Durmaz. «Egiptuse turism teeb sel kümnendil ajalugu ja me oleme siin, et aidata seda teha.»

Ka Egiptuse valitsus teeb suuri pingutusi selleks, et turism jälle õitsele lööks. Muu hulgas kavatseb valitsus meelitada riiki turiste Iraanist ja Iisraelist, mida paljud egiptlased peavad vihavaenlasteks. Turism Iraani ja Egiptuse vahel on pärast Iraanis 1979.  aastal aset leidnud islamirevolutsiooni olnud peaaegu olematu. Hiljuti sõlmisid kahe riigi ministrid aga memorandumi turismi edendamiseks.

Egiptuse valitsusel on plaan algatada kanal, mis lubab internetis otsepildis jälgida Egiptuse turismipiirkondades toimuvat, et välismaalased veenduks turvalisuses. Mitmetesse riikidesse on kavas üles panna suured ekraanid kanali jälgimiseks. Valitsuse plaan turismi elavdamiseks hõlmab ka maksutõusude ja rendimaksete edasilükkamist.

Ka Egiptuse keskpank on lubanud võtta meetmeid turismisektori toetamiseks. «Praegused prioriteedid on parandada Egiptuse majandust ning tulla toime välisvaluuta reservi puudujäägiga,» rääkis keskpanga juht. «Turismi elustamine saab Egiptuse majanduse suurimaks kasvuallikaks tuleval perioodil,» lisas ta, märkides, et turismisektor on kiireim välisvaluuta riiki tootja.


Mis saab tulevikus? «Otsime valgust tunneli lõpus,» nentis Yehia ja Fawzy noogutas kaasa, kumbki ei julge justkui öelda muud, kui et lootus sureb viimasena. Star Shine Tours, kus Hossam töötab, suudab suhteliselt suure ettevõttena veel oma kulud ja tulud tasakaalus hoida ning väikest kasumitki teenida. Väiksemate reisikorraldajate ning ka üksikettevõtjatest giidide elu on aga keerulisem.

Turismist ääretult sõltuvas Luxoris, mille tööjõust on ligi kolm neljandikku seotud turismiga, tõusis vähem kui ühe dollariga päevas toime tulema pidavate inimeste arv revolutsioonijärgselt kahekordseks, ligi 40 protsendini.

Yehia, kelle giiditöö tuludest on pärast revolutsiooni ligi kolm neljandikku haihtunud, säilitab siiski oma olukorra suhtes stoilise rahu: «Allah hoiab meil silma peal. Ta ei unusta meid kunagi, kui oleme näljased.»   
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles