Lennufirmade lojaalsusprogrammid lihtsustuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boonuspunktide või lennumiilide kogumise nimel lendavad vähesed, aga juba välja teenitud boonused jätavad registreerimata siiski üllatavalt paljud.
Meie rahakotis on kümneid püsikliendikaarte, mida oste tehes kas taipame esitada või mitte, kuid arvestades asjaolu, et eestlased on reisihimulised, on üllatavalt paljud unustanud end kirja panna hoopis lennundusalliansside boonusprogrammidesse.
Iga lennusegmendi eest teenib aga nii ehk teisiti boonuspunkte, mis on alati targem lennundusalliansi piides ühele boonuskontole koondada – ühel päeval on lennumiile kogunenud piisaval hulgal, et need õnnestub kas uue lennupileti, parema teenindusklassi, äriklassi ootesaali sissepääsupileti või mõne muu kauba vastu vahetada.
«Kõige kasulikum on Eurobonus muidugi siis, kui seda rakendatakse põhieesmärgil – kogutakse punkte lennupiletite jaoks,» selgitab Eesti ühe enam levinud lennulojaalsusprogrammi Eurobonus (SAS, Estonian Air) piirkondlik esindaja Katrin Luhaäär.
Ülejäänud partnerid nagu autolaenutus, hotellid, bussid ja taksoteenus Skandinaavias ning erinevad ostuvõimalused vaid täiendavad Luhaääre sõnul kaardi funktsionaalsust.
Tema sõnul on viimasel ajal tõusutrendis just upgrade’ide vormistamine kogutud punktide eest – kui teil on näiteks turistiklassi piletit puhkusele, saab nii reisida hoopis mugavamas äriklassis. «Seda võimalust kasutatakse sageli just pikamaalendude puhul,» kinnitab Luhaäär. Samuti võib paljudes lojaalsusprogrammides annetada punktid lihtsalt heategevuseks.
Luhaääre sõnul on lojaalsusprogrammide tulevikusuunaks lihtsustumine, seda nii haldamises kui ka reisijatele pakutavates lahendustes. «Iseteenindus, internet, mobiilsed lahendused on võtmesõnadeks,» kinnitab ta.
Reeglite lihtsustamisele on rõhunud ka teised lennunduses enam levinud boonusprogrammid. Balti lennufirma Air Balticuga seotud BalticMiles sidus eelmisel aastal programmi põhimõtete lihtsustamise tarbija kaasamisega sotsiaalmeedias, kui kuulutas välja ideekonkursi programmi parendamiseks. Lojaalsusprogrammi juht Gabi Kool kinnitab, et tulevikus on nii nemad kui ka teised lojaalsusprogrammid aina enam interaktsioonis tarbijaga. Samuti hakatakse boonuseid jagama mitteostuliste tegevuste kaudu. «Osta oma lumelaud meie partneri juurest ning jaga oma parimast lumelauahüppest tehtud videot Facebookis oma sõpradega – nii teenid tuhandeid boonuspunkte,» illustreerib Kool oma visiooni.
Kolmandaks kinnitab Kool, et praegu saavad tuhanded lojaalsusprogrammide kliendid veel nende jaoks ebahuvitavat infot ja pakkumisi, kuid peagi hakkavad paremaid lahendusi pakkuma arenevad mobiilitehnoloogiad. «Süsteem peab hakkama toimima hästi igal mobiilsel seadmel, asukohast sõltumata,» selgitab ta.
Tehnoloogiate tähtsust lojaalsusprogrammide arengus kinnitab ka programmi Miles & More esindaja, Lufthansa kommunikatsioonidirektor Martin Riecken. «Nagu teisteski valdkondades, tahavad ka meie kliendid saada asjakohast, neid puudutavat infot ning sellele kõigele tahavad nad ligi pääseda läbi nutitelefonidele mõeldud funktsionaalsete rakenduste, asukohast sõltumata,» selgitab ta. «Teiseks trendiks on kasutada tehnoloogiate abi selleks, et veelgi täpsemalt eristada erinevaid kliendigruppe ja segmente, eesmärgiga edastada igale kliendile individuaalseid pakkumisi.»