Suomenlinna mänguasjamuuseum üllatab põnevate leludega

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välirõivastuses naiskaitseliitlasi kujutavate nukkudega said soome tüdrukud omal ajal reaalsust jäljendavaid mänge välja mõelda.
Välirõivastuses naiskaitseliitlasi kujutavate nukkudega said soome tüdrukud omal ajal reaalsust jäljendavaid mänge välja mõelda. Foto: Hanneli Rudi

Lapsed on läbi aegade tahtnud suurte inimeste töid ja tegemisi jäljendada ning sellega on arvestanud ka mänguasjade valmistajad. Nii said Soome lapsed Talvesõja ajal mängides harjutada kodumaa kaitsmist.

Eri riikide mänguasjamuuseumides on näha Eesti oludes tavatuid lelusid, mille sobivus laste mängudesse tundub kummaline. Näiteks on Brüsseli muuseumis väljas korralik mänguvanker koos veinivaatidega, samuti möödunud sajandi algusest pärit miniatuurne katoliku preestri rüü koos veinikarikaga armulaualt.

Soomlased aga pole piirdunud päriselus kasutatavatest esemetest vähendatud koopiate tegemisega – Talvesõja ajal valmistati mitmesuguseid patriootlikke mänge ja nukke. Suomenlinna nukumuuseumis on väljas mitu lauamängu, kus väiksed vaprad hõimuvennad said täringut veeretades harjutada Karjala kannase kaitsmist või Nõukogude vägede tõrjumist Soome vetest,  aga teha ka mehetegusid mängulaual kujutatud vaenlase tagalas.

Tüdrukud said aga mängida spetsiaalsete välivormi riietatud nukkudega, mis kujutasid Lottasid ehk Eesti mõistes naiskaitseliitlasi. Talvesõja-aegsetelt mängukaartidelt võib lisaks soome tegelastele leida ka mitte just korrektse välimusega eesti talupojad Kalevi ja Linda põllutöid tegemas. Samas kaardipakis olid ka sõjaväemundris sakslasi kujutavad kaardid. Kahjuks ei ole muuseumivitriinis väljas seletust – nii jääbki arusaamatuks, milline kaart selles pakis kõige tugevam on. Vaadates, kuidas kunstnik eestlasi ja sakslasi on kujutanud, võib arvata, et tugevama au neile siiski antud pole.

Suomenlinna mänguasjamuuseum on küll väike ning seda ei anna Tartu omaga võrreldagi, kuid põnevat uudistamist jagub seal sellegipoolest. Väljas on nii Nokia tehases 30ndatel aastatel tehtud Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi nukud kui ka soomlaste esimene verisoon hiljem jaapanlaste abil maailma vallutanud muumitrollidest.

Nukumuuseum

•    1985. aastal asutatud eramuuseum, mis on avatud aasta ringi.

•    Täispilet maksab 6 eurot.

•    Õpilaspilet 5 eurot.

•    Lapsed alates 2. eluaastast 3 eurot.

•    Perepilet (2 täiskasvanut ja 2 last) maksab 15 eurot.

•    Muuseumi pääsemiseks tuleb praamiga sõita Suomenlinna saarele. Edasi-tagasi sõit maksab 5 eurot, lapsekäruga reisija pääseb saarele tasuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles