Minge rappa Eestimaa südames

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Priit Pullerits, Kaart Silver Alt

Arteri järjekordne suveretk juhatab Pandivere kõrgustiku lõunanõlval Endla looduskaitsealale, kus leidub seiklusradasid nii paariks tunniks kui terveks päevaks. Eriti söakad võivad panna oma närvid proovile ratta seljas.
 

«Kalevipoja» eepost ikka mäletate? Seal seisab esimesel leheküljel: «Tule sa, laulik-targa tütar! Jõua Endla järve’esta! Pikalt ju hõbedases peeglis siidihiukseid silitasid.»

Kui tahate jõuda Endla järve äärde, kus muistendi järgi leidis kosjateelt pettununa naasnud Vanemuine rohust lapsukese, kellest sai tema kasutütar Juta, sõitke Piibe maanteel Vägeva ja Vaimastvere vahel Tooma külani.

Seal algab Endla looduskaitseala punast värvi keskuse, endise sookooli maja tagant põnev matkarada, mis teeb tiiru ümber Männikjärve, viib seejärel mööda laudteed üle Männikjärve raba ning läbi tiheda metsa Endla järveni. See on eri andmetel Eestis suuruselt 14. või 17. järv.

Kuigi rajale jääb mitu mudast kohta, saab kuiva ilmaga neist enamikust üle või mööda jalgu märjaks tegemata. Kes tahab retke kiirendada, võib selle ette võtta ratta seljas. Kuid vähekogenuile pole see soovitatav: kitsail ja paiguti kõrgeil ning mitmel puhul üle rabas laiuvate tumedate veesilmade viivail laudteedel sõitmiseks on vaja külma närvi. Tunnistan ausalt: kord vupsas esiratas kahe laua vahelisse prakku ning lendasin üle leistangi.

Teejuhised

0 Algus looduskeskuse vasak­poolse külje tagant läbi värava.

0,1 Koplitevahelisel kruusateel hobuste piirdeaia alt läbi.

0,45 Metsatuka ees vasakule alla niidule.

0,6 Algab metsaalune juurikatega tee.

 0,7 Vasakule üle kraavi viivale sillale: rada Männikjärve äärde.

0,85 Teravalt paremale: rada viib ümber Männikjärve.

2,25 Eemaldu järvest paremale, kahe rattajäljega sihil vasakule.

2,6 Jätka otse kruusateele, ära keera vasakule metsa.

2,9 Punase maja ees kruusateel vasakule, tagasi looduskeskuse juurde.

0,95 Laudtee algus.

1,55 Vaatetorn.

2,3 Laudtee lõpp männimetsa all, keera vasakule.

2,8 Sild üle Tooma peakraavi.

2,9 Pärast teist silda Y-ristmikul paremale, järgneb 1,2 km jooksul kuus silda.

4,35 Puisniidul teabetahvli juurest otse (paremale), metsa all algab laudtee.

4,85 Juta kivi ja puhkemaja Endla järve ääres, jätka laudteel piki järve äärt vasakule.

5,2 Laudtee lõpp, jätka järve kaldal mändide all juurikatega rajal.

5,85 Vaatetorn.

6,2 Lõkkeplats, ületa sild, keera vasakule laiale saepuruteele.

7,15 Sild üle Koidu (Kärde) peakraavi.

7,3 Rohusel-mudasel metsasihil üle kraavi sild vasakule.

7,45 Metsaalune sild.

7,85 Matkaraja lõpp, kruusateel paremale, siis vasakule (mitte paremale metsa alla!).

10,95 Kärde küla südames ristmikul vasakule.

14,2 Lõpp loodus­keskuse ees.

Kasulik info: Endla looduskaitseala matkarajad Jõgevamaal

•    Radade algus looduskaitse­ala keskuse juurest Tooma külas. Sinna on Tallinnast mööda Piibe maan­teed 136 km, Tartust 72 km ja Jõgevalt 21 km.

•    Radade pikkus läbi Männikjärve ja Kaasikjärve raba 7,85 km, koos tagasiteega läbi Kärde Toomale 14,2 km; ümber Männikjärve 3,3 km.

•    Rattasõiduaeg koos peatustega 14,2 km ringil 2 h 11 min ja 3,3 km ringil 25 min.

•    Arvestuslik matkaaeg 14,2 km ringil 3–5 tundi ja 3,3 km rajal 1–2 tundi.

•    Rajakate: juurikate ja mudaste kohtadega enamasti kitsad metsaalused rajad, mõnel lõigul saepurukate; laudteed üle raba; enne Kärdet ja Kärdelt Toomale lai tugev kruusatee.

•    Reljeef: tasane; 14,2 km rajal palju langenud puid; mudastest kohtadest saab kuiva ilmaga jalgu märjaks tegemata mööda või üle. Rattaga sõitja peab olema kogenud, et kitsail laudteedel tasakaalu hoides mitte närvi kaotada.

•    Radade tähistus:
14,2 km rajal algul puudel kollased-sinised triibud, alates Mustjõe ja Endla järve äärest kollased triibud; Männikjärve rada kulgeb ümber järve. Radade ääres on palju info­stende ja -tahvleid.

•    Vaatamis­väärsused:
rabad, järved, 1,3 km pikkune laudtee, kaks vaatetorni, 180 linnu- ja 460 taimeliiki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles