Venemaale puhkusele sõit läheb perele liiga kalliks

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa viisakeskuses Tallinnas.
Venemaa viisakeskuses Tallinnas. Foto: Toomas Huik

Venemaale puhkusereisi kavandavad lasterohked pered peavad viisataotluse läbivaatamise eest kõigi laste eest tasuma 35 eurot riigilõivu, erandit ei tehta isegi mitte vastsündinuile.


Venemaa võtab ka ühekordse ja lühiajalise viisa eest igalt Eesti kodanikult 35 eurot. Kiirviisa taotlemisel on riigilõivu summa 70 eurot.

Kui viisataotleja pöördub Vene viisakeskuse poole, mis on lihtsaim ja kiireim viis riiki sõiduks vajalikku luba saada, siis dokumentide vastuvõtmise eest võetakse 35 eurole lisaks veel teenustasu 21 eurot.

Oma teenustasu lisavad vähemalt samasuguses suurusjärgus ka kõik reisifirmad. Teenustasu suurus ei sõltu seejuures viisa tüübist, riigis viibimise ajast ega asjaajamise kiirusest. Samuti ei sõltu viisalõivude suurus viisataotleja vanusest. Samas on Venemaa Föderatsiooni kodanike alla kuue aasta vanused järglased Schengeni viisa taotlemisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

Kuueliikmelisel perel tuleks Venemaale reisimisel seega tasuda ainuüksi viisade eest vähemalt 210 eurot, mis käib paljudele üle jõu. Postimehe toimetusele on teada mitu peret, kes sel põhjusel reisist loobuma pidid.

Venemaa suursaatkonnast Eestis ei õnnestunud vastust saada küsimusele, kas riik pole huvitatud sellest, et Eesti pered sinna reisiksid.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ei pidanud sellist ebavõrdsust normaalseks olukorras, kus Venemaa ise taotleb aktiivselt viisavabadust Euroopa Liiduga.

Ka piiriülese koostöö puhul Venemaaga on Mihkelsoni sõnul ilmnenud, et ühisprojektides annab Eesti pool tavaliselt suuremaid soodustusi Vene kodanikele kui vastupidi.

«Kui Eesti väljastab sellistel juhtudel pikaajalisi ja korduvaid viisasid, siis Venemaa piirdub tavaliselt ühekordsete ja lühiajaliste viisadega,» tõi Mihkelson näite. Seetõttu moodustavad Eesti viisakulud tavaliselt küllalt suure osa ühiste projektide eelarvest.

Teatud ebavõrdsust viisa­suhetes on Mihkelsoni sõnul tunnistanud Pihkvas toimunud kohtumistel ka Vene parlamendisaadikud, kes on leidnud, et see pärsib kahe riigi koostööd.

«Venemaa võiks küll astuda samme, mis muudaksid meile viisa saamise lihtsamaks. Praegu on Vene kodanikel Eesti viisat saada oluliselt lihtsam, kui oli aastad tagasi.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles