Kümme huvitavamat muuseumit Eestimaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembrikuu lõpus saabub Eestimaale uus aasta - muuseumiaasta hüüdlausega «Muuseum on ehe!». Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu meid ümbritsevale kultuuripärandile, väärtustele läbi muuseumide vaatenurga, tutvustades Eesti ligi veerand tuhandes muuseumis tehtavat tööd.
Soovitan kümmet muuseumit üle Eestimaa, mis ei ole laialt tuntud, ent kuhu tasub igal juhul minna.
Tallinna südalinnas asub väike ja mõnus Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11), mis tutvustab meid kõiki puudutavat teemat - raha. Eesti raha lugu on esitatud selliselt, et on huvitav jälgida nii suurtele kui ka väikestele.
Muuseumi poodi teavad hästi meie numismaatikud, sest sealt on võimalik osta Eesti Panga erimünte. Üks hea asi veel - külastajatelt selles muuseumis raha ei küsita.
Teiseks soovituseks pealinnas on Anton Hansen Tammsaare muuseum (Koidula 12a). Kadriorgu jalutama minnes on see kindlasti toredaks sihtkohaks. Kes pelgavad klassiku muuseumit igavaks paigaks, eksivad kindlasti.
Historistlikus suvila tüüpi majas on täiesti tänapäevane ja hea kujundusega ekspositsioon. Teisel korrusel asub kirjaniku algupärasel kujul sisustatud viietoaline korter. Verandal avaneb mõnus võimalus kohvi juua ning kes tahab, võib arvutil eesti kirjanduse teemalist miljonimängu mängida.
Tartus on külmal ja pimedal sügistalvisel ajal õdusaks paigaks südalinnas Jaani kiriku lähedal Tartu linnakodaniku muuseum (Jaani tänav 16).
Muuseum asub vanemas säilinud elumajas. Muuseumimajja siseneja leiab end keskklassi kodaniku kodust aastal 1830. Külaliste lemmikuks on maja soe süda köök, kus ahjus põleb elus tuli ja välja on pandud ohtralt omaaegseid söögi- ja köögiriistu, mille otstarvet aitab seletada maja perenaine.
Eluruumid on rekonstrueeritud 19. sajandi II veerandi moele vastavalt, tubades on biidermeier-stiilis interjöör ja mööbel. See ei ole liiga uhke ja kauge, vaid just parajalt hubane ja kodune koht mõtlemaks end tagasi sellesse aega.
Kes aga satub Peipsi põhjakaldale, mingu kindlasti Iisaku muuseumisse (Iisakus Tartu mnt 58). Väike muuseum, aga näituste korraldamisel tubli tegija.
Sel hooajal on kuni jaanuari teise pooleni võimalik vaadata näitust «Risti kasutamine eesti rahvakultuuris». Soovi korral viiakse külastaja surnuaeda rõngasriste vaatama ning kirikusse.
Loodusesõpradel on võimalik läbida kaks matkarada ja ronida vaatetorni. Peale selle on Iisakus muuseumi lähedal üks Eesti maitsvamate saiakestega kohvipood.
Viljandi vanalinnas ordulossi varemete lähedal on uueks ja huvitavaks paigaks Kondase keskus Jaani kiriku vanas pastoraadihoones (Pikk tänav 8). Tegemist on naivistliku ja nn autsaiderkunstiga tegeleva kunstimuuseumiga.
Püsiekspositsioonis on meie tuntud naivistid, üks huvitavam kui teine, eelkõige muidugi Paul Kondas ise. Muuseum tegeleb aktiivselt välitöödega, otsides üle Eesti isehakanud kunstnikke ning nende töid. Nii mõnigi külastaja võib enda jaoks avastada täiesti uue vaatenurga kunstile.
Võrust leiab vana, armsa ja klassikalise Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi (Kreutzwaldi 31). Vana klassikaline selle heas mõttes, kus kõik ongi nii nagu siis (kujundus Leila Pärtelpoeg).
Olemuselt on muuseum pigem akadeemiline ja mis kergemeelsust me ikka võime lauluisa ja püha «Kalevipoja» puhul lubada. Eriti sümpaatseks teeb muuseumi selle välja antav iga-aastane stipendium ühele gümnasistile, kes kõige rohkem omaaegseid hariduspüüdlusi kehastab.
Turvalisust ja rahvuslikku eneseväärikust sisendav paik.
Lääne poole liikudes võite sattuda Audrusse, kus mõisa endises valitsejamajas asub Audru muuseum (Pärna allee 14).
Tõeline koduloomuuseum, kuhu põhiliselt kohalikud inimesed on toonud oma esivanemate endisaegseid esemeid. Kogu on mitmekülgne ja huvitavate leidudega.
Õuepealses mõisaaegses viinakeldris asuvad suuremad põllutööriistad, näiteks rehepeksumasin. Audru alevik ise on omaaegse rippsildadega mõisapargi ning mitmete siiani säilinud hoonete ja kirikuga igati sobilik koht jalutuskäiguks.
Umbes kahe kilomeetri kaugusele jääb Valgerand, kus sügisel ja talvel näeb tormist mereromantikat.
Saartel on meil palju toredaid muuseume. Saaremaale sõites soovitan külastada Muhu muuseumit Koguva külas. Juhan Smuuli koduks olnud Tooma talu on säilinud kõigi oma kõrvalhoonetega. Seal kogeb tõeliselt klassikalist kiviaedade ja rookatustega romantilist külatunnet.
Muuseas, teistes taludes elavadki inimesed ja seal ei ole muuseumi. Muhu muuseumi kogud saare etnograafilise pärandi säilitamisel on suurepärased, andes mõnes vallas silmad ette isegi Eesti Rahva Muuseumile. Selline arhailine külaidüll on vaatamist väärt iga ilmaga.
Hiiumaal tasub aga lisaks Hiiumaa muuseumile minna ka Vaemla villavabrikusse Käina vallas.
Vahetu ja huvitav, oma silmaga on võimalik näha, kuidas rohkem kui saja-aastastel masinatel vill lõngaks saab ning hea kauplemisega on võimalik samast osta ka kuulsat tikitud lambamärgiga toodangut, mis kipub kujunema meie rahvuslikel motiividel moekunsti kootud klassikaks.
Veel üks tõeliselt avastamis- ja meenutusrõõmu pakkuv muuseum asub Türil - Eesti Ringhäälingumuuseum (Vabriku pst 11).
Inimestele meeldib vaadata ja meenutada seda, millega on endal konkreetsed mälestused, näiteks unustamatud lastesaated. Teiseks on tore, kui saad ise kaasa lüüa ning teha näiteks saatejuhi tööd mikrofoni ja puldiga.
See muuseum meeldib ilmselt meestele rohkem kui naistele. Mehed lihtsalt taipavad tehnikast rohkem. Põnev on aga kõigil.
See oli väike ringreis mööda Eestimaa erinevaid muuseume, mis on pisut peidus, aga väärivad kindlasti ülesotsimist. Tegelikult on kõik meie muuseumid huvitavad. Rohkem saab nende kohta teada internetist aadressil: www.muuseum.ee.