Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Unustamatud muljed, ülirikas kultuuripärand ja kiviaja elu Paapua Uus-Guineas

Üleskutse: saada unistus ja osale loosis!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kanuukujulise suure puust trummi madal kõmin andis märku, et on aeg hommikuseks kehakinnituseks. Välirestorani tungiv värske tuuleiil ja kõrgemale sinitaevasse rühkiv päike tuletasid taas meelde, miks meie kuurordikompleksile kohalikus keeles just Malolo ehk lõõgastav nimeks pandi. Lõõgastava miljööga aga kõik suures plaanis piirduski.

Kalendri järgi võttis meid vastu vihmahooaeg. Tegelikkuses tähendas see õnneks vaid paari vihmavalangut. Vihmametsas või ookeani ääres valitses umbes 30-kraadine kuumus. 2000 meetri kõrgusel kõrgmäestiku rajoonis jäi päevane temperatuur 19 kraadi piiresse. Saime kanda nii külma kui sooja ilma riideid. «Üks maa, miljon reisi,» võttis reklaamplakat Tari linna lennuväljal Paapua Uus-Guinead (PUG) kirjeldava sõnumi tabavalt kokku.

Uut ja huvitavat sisse ahmides möödusid päevad vaatamata rutiinile hommikusöök-linnuvaatlus-kultuuriretk-lõuna-loodusmatk-õhtusöök kiiresti. PUG, linnuvaatlejate paradiis, meelitab huvilisi kuulsate hävimisohus pikkade kirevate sulgedega paradiisilindude valikuga.

Looduse õnn ja õnnetus

Saareriigi 8,5 miljonit elanikku räägivad 650 keeles. Sealse kultuurilise ja loodusliku unikaalsuse algallikas peitub karmis maastikus. Lopsakate vihmametsade all peituvad saare keskosas kuni 4000 meetrini ulatuvad mäed. Igast eraldatud sopikesest sündis omaette kultuuriruum, kus võeti kasutusele oma keel.

Kui omavahelised mõõduvõtmised või pruudivargused välja arvata, siis hõimud omavahel läbi ei käi. Teedevõrk on kesine, neli riigis laiuvat maanteed omavahel ühenduses ei ole. Keeruliste ilma- ja maastikuolude, vaesuse ja poliitilise tahte puudumise tõttu ei ole suuri muutusi toonud ka paarikümne aasta eest tekkinud lennuühendus.

Kulla ja maagaasi varude poolest maailma esirinda kuuluvas riigis on 70 protsenti elanikkonnast kirjaoskamatu. Omamoodi lood on ka ajaarvamisega, mida ei eksisteeri. Samuti ei maksa oodata, et keegi oma vanust teaks.

Ilmselt on vähetähtsa ajafaktori tõttu tagasihoidlik ka turismistatistika: aastas satub PUGi vaid 75 000 külastajat. Valitsuse ponnistused reisisellide raha riiki meelitada takerduvad organiseerimatuse puntrasse. Raske on näiteks 5. augustil festivali korraldada, kui suuremal osal esinejatest isegi kalendrit pole.

Tari ja vau-efekt

Alustasime ligi kaks nädalat kestnud PUGi avastusretke kõrgmäestiku linnas Taris. Paari järgmise päeva jooksul nägime pooleteise meetri kõrguseid kirevate linnusulgedega peakaunistusi, värvilisest savist näomaalinguid, päikese ülistamiseks tantsitud tantse, tulerituaale ja vibu kasutamise demonstratsioone. Kohtasime veel ravitsejaid ja teadjamehi, palmipuuokstest ehitatud maju ja naerusui turiste tervitavad kohalikke – kõik see tekitas tõsise vau-efekti.

Muuhulgas on Paapua Uus-Guineas lubatud mitmenaisepidamine. Pruudi eest makstav tasu on 20–50 siga ja 1000 eurot. Naise valimise protsessi keerukusest ja hõimude uskumustest võiks omaette raamatu kirjutada. Lisaks arvatakse, et enneaegne surm on naaberhõimu saadetud needus ja õiglus seatakse jalule veristes konfliktides. Sõjapidamiseks kasutatakse isetehtud nooli ja vibusid, vahel põletatakse külasid ning röövitakse naisi-lapsi.

Hõimusõdade ohjeldamiseks kasseerivad arstid kohalikelt opereeritud nooleotsa eest 50 eurot. Ühelt poolt meenutavad siirad loodushõimude esindajad mõistuse poolest täiskasvanu ihusse sattunud lapsi. Teiselt poolt valdavad nad muljet avaldavaid loodusteadmisi ning tulevad toime seal, kus lääne inimene käed üles tõstab.

Hõimud mõõdavad rikkust selle abil, kes kui palju oma lähikondlastele teeneid on osutanud. Jõukus põhineb teene teene vastu loogikal. Mõnes piirkonnas on kasutusel raha, helmed või sead. Staatusesümbolitena ripuvad meeste vöödel või kaelas nende sigade arvu näitavad sabatutid või bambusest kaunistused, naistel pärlikarpidest ehted.

Kohalike elu

Väike lennuk pidi meid viima üle mäekurude, kus ootamas ees kuum kliima ja sõna otseses mõttes poolpaljad inimesed. Suundusime Sepiku jõe keskjooksul asuvate hõimude juurde.

Paapua maa kuulub hõimudele. Viisakalt väljendudes on hõimurahvad väga õrna hinge (loe: kiire solvumisega) ja pika vihaga (loe: kättemaksuhimulised ja sõjakad). See tähendab omakorda seda, et isegi 30 aastat tagasi sõlmitud kokkulepped lennuvälja rajamiseks ei anna turismifirmale õigust seal ühtegi liigutust teha.

Kui Tari piirkonnas kohalikke hõime külastades tegime ilmselt isikliku kätlemisrekordi, siis Sepiku piirkonna inimesed eelistasid uustulnukaid kaugemalt vaadata. Füüsilist kontakti ei pakutud ega oodatud.

Unikaalsuse ja arhailisuse poolest on Sepiku jõe äärne kant PUGi vaieldamatu kroonijuveel. Kohalikud elavad primitiivses ühiskonnas, kaugel läänelikkusest. Suveniiride müügist saadud raha kulub enamasti patareide, küpsetusõli ja seebi peale. Kõik muu eluks vajalik tuleb loodusest.

Saareelanike argipäev möödub kalastades või metsatöödel. Sago palmi jahust küpsetatakse lõkkel maitsetuid proteiinirikkad pannkooke ning keedetakse sama maitsetu piimja välimusega puding. Alternatiiviks värskete ürtidega kalasupp, vahel sekka mõni troopiline puuvili.

Aeg-ajalt üle kallaste tõusev jõgi muudab igasuguse põllumajanduse võimatuks, samuti ei saa tihedas vihmametsas loota sagedasele jahiõnnele. Liha tarbitakse seetõttu vaid erilistel puhkudel. Sadu aastaid vanade traditsioonide keskel igapäevaelu elades pühendab eesmärk abinõu ning mõnel pool süüakse isegi koeri. Koer on saareelanikele vajalik peamiselt jahipidamiseks.

Eriskummalisemate tavade juurde tulles meenuvad eelkõige armistatud naised. Armijoontega tähistatakse seda, kas naisel on menstruatsioon alanud. Armid võisid olla tõmmatud käsivarrele või looklesid köiemustrina selgrool. Menstrueerivad naised on sealses ühiskonnas räpased ja peavad kuupuhastuse ajaks metsa varjuma, ei või toitu teha ega meestega suhelda.

Kõige selle võrdluseks on pealinn Port Moresby, väljavalitute linn, kus merevaatega kahetoalise luksuskorteri nädalaüür on 2000 dollarit. Suurlinna saamiseks maksab ühe suuna lennupilet umbes 300 dollarit ehk ühe isoleeritud hõimuperekonna kolme aasta sissetuleku. Suuremate asulate läheduses unistatakse ärimeeste ja -naiste ametist, kuid provintsis käib elu endiselt omasoodu.

Vaatamata primitiivsele igapäevaelule olid PUGi inimesed üsna kursis maailmapoliitikaga. Teadsid, et peagi kukutab Hiina USA maailmavalitseja troonilt ning lõputu tarbimisühiskonna mudel pikalt vastu ei pea. Näiteks kohatasime Madangis külavanemat, kes lubas hiljem atlasest järele vaadata, kus Soome asub. Kui turistid koguvad riike, mida nad külastanud on, siis Paapua külas kogutakse turiste, kes erinevatest paikadest sinna on läinud. Kiirustage, kel vähegi võimalust seda unikaalset paika külastada! Progressi teerull vurab surinal ja kaotajaks jääb põliskultuur.

--------------

Kirjuta meile, mis on sinu unistuste sihtkoht, ja võida Kerli Nõu uus reisiraamat «Mina ja maailm. Valitud lugusid 102 riigist».

Sihtkohad saab teele panna aadressil johanna.vahuri@postimees.ee või kirjutada meile ka siin. Reisiunistusi saab saata kuni 20. septembrini. Kõigi võitjatega võetakse ühendust.

Tagasi üles