Piloodi saladused, mis teevad lendamise mõnusamaks

Johanna Vahuri
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piloodi saladus
Piloodi saladus Foto: Vida Press

Lendamine on paljudele üsnagi närvesööv kogemus, mistõttu on iga infokild, mis aitab ärevust maandada üsnagi vajalik. 

Piloodid vastutavad lennuki ja ka selles viibivate reisijate eest, mis tähendab, et kõikide inimeste elu on nende tundide vältel piloodi käes. Seetõttu jagavad piloodid oma väikeseid saladusi, mis peaksid lendamise igati mugavamaks ja mõnusamaks muutma, vahendab The Active Times.

1. Lennukil võivad olla kruvid puudu

Lennukid ei pea olema perfektselt korras, selleks, et lennata või, et turvaliselt sihtkohta jõuda. Selleks on aga paika seatud täpsed piirmäärad, kui palju võib lennukist midagi puudu olla, et sellega võiks veel endiselt õhku tõusta. Seega kui märkad, et lennuki tiivalt on mõni kruvi puudu, ei maksa selle pärast veel muretseda.

2. Piloodid saavad pidevalt jätkukoolitusi

Iga poole aasta tagant saavad piloodid jätkukoolitusi. Ühtlasi hinnatakse pidevalt nende mentaalset seisundit ja oskuseid. Simulaatorites pannakse pidevalt proovile nende käitumine erinevates hädaolukordades, mistõttu võib kindel olla, et piloodid teavad, mida nad teevad.

3. Kui kardad lennata, lenda hommikuti

Maapinna soojenemine põhjustab hiljem õhuauke, mistõttu on alati mõistlikum lennata hommikuti. Ühtlasi tekivad ka tormid suurema tõenäosusega just pärastlõunal. Kui soovid leida soodsaid pileteid, ka siis tuleks otsida just varahommikusi lende.

4. Istu tiiva lähedal

Kui sa ei kannata turbulentsi, siis tasuks istuda tiiva kohal, sest seal on lennuk kõige stabiilsem. Kõige rohkem saab turbulentsi tunda aga lennuki tagaosas.

5. Piloodid turbulentsi pärast ei muretse

Turbulents ei ole ohtlik, see on lihtsalt ebameeldiv. Turbulentsi põhjustavad erinevad asjaolud, kuid see on alati lennusõidu üks osa.

6. Autosõit on ohtlikum

Maailmas sureb igal aastal autoõnnetustes umbes 1,3 miljonit inimest. Lendamine on aga oluliselt turvaline. 2016. aastal juhtus 19 õnnetust, milles hukkus kokku 325 inimest. Seega kui tahaksid olla kindel, et istud lennukisse, millega midagi juhtub, peaksid lendama iga päev 67 833 aastat järjest, siis on tõenäosus 99 protsenti.

7. Reisi mugavate ja kindlate jalanõudega

Milliste jalanõudega tahaksid lennukis olla, kui peaksid evakueeruma? Paljud inimesed tulevad lennukisse plätudega, sest neid on lihtne jalga panna ja jalast ära võtta. Kui peaksid aga kiiresti tegutsema, tulevad nad lihtsalt jalast ära.

8. Kehva ilmaga maanduvad piloodid meelega suure kolksuga

Võib ju tunduda, et piloodid maandusid kohmakalt, kuid halva ilma korral on see kindlasti taotluslik. Näiteks kui maandumisrada on erakordselt märg, tuleb raskelt maanduda, et lennuk ei hakkaks vee peal libisema.

9. Ilma jälgitakse koguaeg

Piloodid kontrollivad pidevalt ilmaolusid, et näha, kuidas need teekonna jooksul muutuvad. Kui ilm ei ole hea, muudetakse veidi marsruuti, et liigset rappumist vältida. Lisaks on nad pidevalt ühenduses lennujuhtimiskeskusega, kes samuti saavad vajadusel lennuki ümber suunata.

10. Lennukid ei sõida omavahel kokku

Igal sekundil on õhus tuhandeid lennukeid ja selle eest, et nad kokku ei põrka, võib tänulik olla lennujuhtimiskeskustele. Piloodid annavad edasi enda soovitud marsruudi ja lennujuhtimiskeskus peab selle kinnitama. Nemad hoiavad silma ka peal, et kaks lennukit omavahel liialt lähedale ei satuks. Lisaks on lennukites olemas ka andurid, kui mõni teine lennuk peaks liialt lähedale tulema. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles