Pariisi Jumalaema kirik on kokku varisemas (14)
7. august 2017, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
850-aastast Notre-Dame'i katedraali külastab igal aastal umbes 12 miljonit turisti ja see on jätnud võimsale ehitisele oma jälje.
Iga päev külastab Jumalaema kirikut kümneid tuhandeid turiste, uudishimulikud käivad nii kirikus sees kui kondavad ka tornidel, et imetleda kauneid vaateid Pariisi linnale. Seetõttu on hakanud kirik varisema ja pole piisavalt vahendeid, et seda vaatamisväärsust päästa, vahendab Time.
Lisaks turistidele on kirikut kulutanud ka Pariisi ilm ning kümnete aastate jagu ummikuid ja heitgaase, mis paika pidevalt ümbritsevad. «Kõige suurem pahategija on saastatus,» sõnas Pariisi ajalooliste monumentide peaarhitekt Philippe Villeneuve. «Me peame vahetama katkised kivid ja ühendused. See on väga suur töö.»
Kiriku parandamine saab olema äärmiselt kulukas ega ole veel kindel, kes selle eest peaks maksma. Seaduse kohaselt kuulub katedraal Prantsusmaa valitsusele, kuid Pariisi katoliiklik peapiiskopkond võib seda igavesti tasuta kasutada.
Kuigi preestrid on aastaid viidanud sellele, et kõikide parandustööde eest peaks maksma valitsus, siis tegelikkuses peab kiriku heaolu eest vastutama peapiiskopkond. Kultuuriministeerium eraldab igal aastal kaks miljonit eurot kirikule, et toetada parandustööde tegemist. Preestrite sõnul katab see väikesed vajalikud parandused, kuid suurte ehitustööde jaoks on vaja lisaraha.
Kiriku ehitus algas 1163. aastal ning selle valmimiseni kulus rohkem kui sajand. Mitmel korral sattus see ka vandaalide ohvriks. Kirikule väga tähelepanu ei pööratud, enne kui Victor Hugo kirjutas oma maailmakuulsa raamatu. Juba seal viitas Hugo kiriku kehvale seisukorrale.
Veel tänapäevalgi kukub kiriku küljest lubjakivitükke ja mõnel pool on seinad täiesti lagunenud. Kannatada on saanud ka kuulsad veesülitid, kes on rinda pistnud pidevalt muutuvate ilmaoludega.
Peapiiskopkond on leppinud sellega, et valitsus tervet ehitust kinni ei maksa. Seetõttu on nad käivitanud kampaania, mille käigus soovivad järgmise viie kuni kümne aastaga koguda sada miljonit eurot. Siiski ei ole prantslased väga innukad raha annetama, mistõttu võib see eesmärk täitmata jääda.