Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pede, Noksioja ja Tupenurme: hääletajad seiklesid Eesti «karvastes» kohtades

Lisatud kaart

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Eelmise nädala lõpus toimus järjekorras kahekümne viies Viljandi pärimusmuusika festival. Suurem osa külastajatest osales festivalil küll reedel ja laupäeval, kuid mõned osalejad muutsid oma folginädala veel seiklusrikkamaks, võttes osa ka festivalile eelnenud hääletusvõistlusest.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering on juba aastaid korraldanud juuli lõpus, täpselt enne Viljandi folki, hääletusvõistluse «Kas tunned maad?», mille käigus tuleb ühest mehest ja naisest koosneval paaril liikuda nelja päeva jooksul vaid pöidlaküüti kasutades Viljandi pärimusmuusika festivalile, käies läbi võimalikult palju ette antud kultuuriloolisi ja looduskaitselisi kontrollpunkte. Sel aastal valiti üritusele esimest korda ka alateema «Karvased Eesti paigad».

«Varem alateemasid valitud ei ole, kuid sel aastal avastasime internetiavarustest Ropu Eesti kaardi. Võtsime selle kaardi legendi koostamisel aluseks ja otsisime ise sobivaid kohti juurde. Krehvtiste nimedega kohad seovad mütoloogia, geograafia ja keele mitmekesisuse,» sõnas üks ürituse korraldajatest Liisi Pley. Hääletusvõistluse läbiviija lisas, et vahel pole kohanimel inimestele mõistetava tähendusega mingit pistmist, sest näiteks Litsmetsa varaseim nimekuju ei seostu metsaga, vaid hoopis isanimega Mats. Seda kohanime on esimest korda mainitud 1688. aastal, kui talumeest nimetati Litze Mattsi Tiet. Pole teada, kas seda hääldati «litse» või «liitse». Wiedemanni sõnaraamatust võib leida sõna «liitsma» aga tähendusega muljuma, maadligi või katki suruma ja sõna «litsik» on kasutatud kokkuvajunud leiva kohta. Seepärast võiks Litsmetsa kohanimi seostuda ka jõeäärse märja ja tihenenud pinnasega.

Reisiselli jaoks head Eesti avastamise viisi kasutas sel aastal üheksa võistluspaari. Korraldajate sõnul ei saa 17 aasta jooksul korraldatud üritusel täheldada osalejate arvu pidevat tõusu või langust, sest see kõigub aastast aastasse üsna stabiilselt. Siiani on kõige rohkem võistlusest osa võtnud veidi üle kahekümne paari.

«Kas tunned maad?» võistluse sihtpaik on pärimusmuusika festival mitmel põhjusel. «Esiteks on festival suurepärasel südasuvisel ajal, mil on mõnus hääletada ja telkida. Lisaks on Viljandi folk hea kohtumispaik ja suurepärase programmiga festival. Pärast seiklusrikkaid võistluspäevi on seal hea aeg maha võtta, kontserte nautida ja sõpradega juhtunust muljetada. Mainimatagi on ilmselge, et hääletusvõistlus on ka vahva viis folgile kohalejõudmiseks,» rääkis Pley.

Võistluse selleaastased võitjad Lauri Lasimer ja Merle Kurvits läbisid kolme päevaga 38 kontrollpunkti ning hääletamiste vahepeal kõndisid nad nelja päeva peale kokku ligi 100 kilomeetrit. Lasimer on võistlusel varem osalenud ja võitnud. Mees kavatseb ka tuleval aastal tiitlit kaitsta ja nii on ta leidnud järgmiseks hääletusvõistluseks võistluskaaslasegi.

Kolmanda koha saavutanud hääletajad Triin Sellis ja Siim Kurvits said hakkama aga 30 koha läbikäimisega. Sellis on juba väiksest peale Viljandis folki nautinud ja selle arengule kaasa elanud. Tema sõnul oli hääletusvõistlus mõnus seiklus ja see, et finišiks on just Viljandi pärimusmuusika festivali Roheline lava, on pigem ürituse lisaväärtus.

Varasematel aastatel on mõned osavõtjad olnud kuuldu kohaselt sellises võistlushoos, et ka öösel jätkatakse oma teekonda. Lasimer vastas aga, et tema põhimõte oli päikesega koos tõusta ja magama minna, sest millalgi peab siiski ka puhkama.

Üldiselt jäid osalejad rahule eestlaste valmidusega pöidlaküüdi otsijaid auto peale võtta. Lasimergi ei kurtnud olukorra üle. Ta täheldas, et enam sõidutasid hääletajatest koosnevat paari üliõpilased ja lapsevanemad, kelle pojad on juba suured ning peavad isegi tihti näiteks Kuperjanovi jalaväepataljonist koju saamiseks sellist transpordiviisi kasutama. Hääletusvõistluse teise koha saavutanud Jürgen Merilindi ja Mari-Liis Hindre arvutuste kohaselt sõidutas neid 46 autot.

Hääletajaid üllatas aga mitu autojuhti, keda ennastki tabas võistlusvaim, kui nad priiküüdi tahtjate üritusest kuulsid. Lahked juhid viisid mõned paarid seega lausa mitmesse kontrollpunkti. Triin Sellisele jäi eredalt meelde Hiiumaa kohalik autojuht, kes peale erinevatesse kohtadesse sõidutamise oskas huvitavalt juurde rääkida ka paikade ja saare ajalugu.

Öösel kasutati puhkamiseks peamiselt telke ja RMK metsaonne, kuid Sellis lisas naerdes, et ühel ööl sattusid nad paarilisega öist puhkust tegema ka bussipeatuses.

Mitmekordne võitja Lasimer pidas selleaastast võistlusrada varasemast raskemaks, sest nime järgi valitud kohad asusid paljudel juhtudel suurematest maanteedest üsna kaugel ning seega oli ühest metsa sisse peidetud kohast teise liikumine üsna keerukas ja aeganõudev. Võistlusrajal oli kokku 76 paika koos alguspunkti Hurda pargi ja lõpetuskoha Viljandi laululavaga. Lisaks jäid teele ka niinimetatud liikuvad punktid, milleks olid näiteks ise mõne ürituse teemaga seotud paiga leidmine ja jäädvustamine või vana Vene marki autole hääletamine.

Alloleval kõige «karvasemate» kohanimedega kaardil on sinise täpi juures vaid paiga nimi, punase märkega kohale on lisatud ka pilt hääletajatest.

Tagasi üles