Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks muutuvad inimesed lennukis nii emotsionaalseks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Paljud reisijad tunnevad just lennukis suuremat vajadust kurva filmi ajal nutta. | FOTO: Vida Press

Lennukiga reisijale on üsna tavapärane olukord, kus juba mitu korda nähtud film toob taas vaadates siiski pisara silma ning seda just lennukis, mitte maa peal.

Seepärast tutvustas hiljuti lennufirma Virgin Atlantic lahendust, mis hoiatab enne filmi vaatamist, et tegemist võib olla pisarakiskujaga, vahendab news.com. Lennufirma on ka varem lisanud oma lennureisil pakutavatele filmidele hoiatusi. 2011. aastal katsetas Virgin Atlantic sarnast hoiatust nii-öelda südantlõhestavate filmide puhul.

«On hästi teada, et lennureisil on emotsioonid kõrgendatud olekus ning me märkame tihti, kuidas filmivaatajad poetavad pisaraid,» kommenteeris Virgin Atlanticu pardameeskonna liige Carly Swaine. Kui lennufirma esmakordselt hoiatustega proovi tegi, selgus sotsiaalmeedias tehtud küsitlusest, et 55% lendajatest olid tundnud õhus olles tugevamaid emotsioone.

Põhjust, miks muutuvad inimesed lennukis olles emotsionaalsemaks, pole ametlikult uuritud, kuid selle kohta on pakutud välja hulk teooriaid.

1997. aastal tehti Hollandis oleva Tilburgi ülikoolis uuring, kus taheti täpsemalt teada saada täiskasvanute nutmisega seotud asjaolud. Selgus, et inimesed nutavad pigem intiimses kui avalikus paigas.

Minnesota ülikooli uurimuse kohaselt on inimeste arvates nutmiseks parim paik auto, kus neid üldjuhul keegi ei sega ning neil on võimalus rahuneda ja järele mõelda.

Uurimistöödest on võimalik tõmmata paralleel lennukiteemale. Kuna lennukis on inimesed muust maailmast üpris isoleeritud, siis on nad seal ka altimad nutma. Reisijatel puuduvad lennukis igapäevased segajad ja seega on neil aega rahulikult mõelda, samamoodi nagu autos ja koduski.

Tilburgi uurimusest leiti veel, et enim tekitab inimestes nutusoovi eraldatus ning lennukis ollaksegi tihti eemal nii perest kui ka sõpradest.

Teise teooria kohaselt on põhjus füüsilisem. Meditsiiniliselt võib madal õhurõhk tekitada muutusi tujus, käitumises ning kognitiivses funktsioneerimises (näiteks võimes oma tähelepanu suunata).

«Lennukis oleva hapniku tase on võrdne umbes kahe või kolme kilomeetri kõrgusel maapinnast olevaga ning me teame, et meie otsustusvõime väheneb õhu madalama hapnikusisalduse puhul. Lisaks kahtlustan, et kerge hingamisprobleemiga inimestel väheneb küllastunud hapniku tase vereringes rohkem, mis omakorda võib kaasa tuua sellist emotsionaalsust lennukis. Kuid see kõik on praegu veel oletus,» sõnas professor Drew Dawson Queenslandi ülikoolist.

Tagasi üles