Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Galerii: Jordaaniast klassikalist araabia maad otsida ei maksa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Eestlased panevad selle Eestist napilt kaks korda suurema pindalaga kõrberiigi kahjuks ühte patta selliste probleemsete maadega nagu Süüria, Palestiina, Iisrael ja Saudi Araabia.

Just nende rahutute riikide vahele jääb vaata et viimane tõeliselt turvaline ja rahulik araabia maa, Hašimiitide kuningriik Jordaania. See on joonlauaga rajatud riik. 20. sajandi alguses Briti impeeriumi hallata olnud territooriumist moodustab enamiku kasutu kõrb. Seetõttu on suurem osa riigi kaheksast miljonist elanikust koondunud põhja- ja keskossa, kus asub ka pealinn Amman.

Enamasti ongi Amman Jordaaniasse reisijate esimene sihtpunkt. Linn väärib kindlasti pikemat kohalviibimist, et sellesse tõeliselt sisse elada, kuid paari-kolme sisutiheda päevaga on siiski võimalik ühe maailma vanima asula vaatamisväärsustele tiir peale teha. Kõik turiste huvitav asub kesklinnas, kuhu saab minna jalgsi, või siis äärmiselt odava taksosõidu kaugusel. Araabia maadele omast pealetükkivat kaubandust linnas (ega ka mitte kogu riigis) õnneks peaaegu ei ole. Küll aga võib nautida lärmakaid turge, üsna turistivaeseid vaatamisväärsusi ning saada ilma pikema ooteajata osa väga maitsvast Lähis-Ida köögist.

Kui istuda eurooplasena rendiauto rooli, tundub linn esmapilgul küll väsitav, kuid ka sellega harjub kiirelt. Kolmandal päeval tuututate juba nagu kohalik ning otsustate, et ka sõiduradades joondumine  jäägu kodusesse liikluskultuuri. Teed on Jordaanias üldiselt üsna heas korras, vaid riigi peamine ühendustee Ammani ja lõunas asuva kuurordi Agaba vahel on tihedast rekaliiklusest laineliseks sõidetud.

Seega soovitan Agabasse sõiduks eelistada aeglasemat, kuid äärmiselt maalilist Kuninga maanteed. Seda mööda sõites võib imetleda Ammani lähistel asuvaid hurmavaid kõrbemägesid, mille suhteline kõrgus on üle kilomeetri Surnumerest. Selle, peamiste turismimaanteede atlastessegi kantud tee äärde jääb huvitavaid väikelinnu ja asulaid, olulisemad neist on ehk Madaba, Karak ja Wadi Musa. Viimasest saab alguse matk Jordaania kuulsaima vaatamisväärsuse, nabatealaste iidse linna Petra juurde. Madaba on aga samuti oluline linn, mida mainitud koguni piiblis. Linna suurim vaatamisväärsus on kivimosaiik kohaliku kaardiga, kus on kujutatud Püha Maa ja mainitud on ka Jeruusalemma. Jeruusalemma nime asemel kasutab araabia maailm aga pigem Al-Qudsi.

Ilmselt ei hooma siinkirjutaja vaatamata mõningasele reisikogemusele Lähis-Idas selle püha linna tegelikku essentsi, aga Jordaania kui ligi kahe miljoni palestiinlasest põgeniku kodumaa tähtsustab igal võimalikul sammul Al-Qudsi kui Palestiina pealinna. De facto tänapäeva Iisraelis asuv Kaljumošee (araabia Qubbat As-Sakhrah) on kujutatud lausa Jordaania rahatähtedel ning samuti leidub riigis sellenimelisi söögikohti, ajalehti ja kasvõi spordiklubisid. Sõna «Iisrael» jordaanlased üldiselt suu sisse ei võta, nende jaoks on see maa «Palestiina». Palestiinlasi, kes on pidanud oma kodud tänapäeva Iisraeli territooriumil maha jätma, elab riigis umbes kaks miljonit. Enamik neist on edukalt sulandunud ühiskonda (pealinnast elanikest ligi pooled on palestiina päritolu), kuid ligi paarsada tuhat elutseb endiselt miniatuursete tänavatega räpastes ja algselt ajutisteks peatuspaikadeks mõeldud iseehitatud linnades.

Jordaania on kõikvõimalikesse põgenikesse väga tolerantselt suhtunud. Meenutagem, et naaberriigist Süüriast on Jordaaniasse põgenenud üle miljoni inimese, kes on niigi üsna vaese riigi põhjaosas ja üha enam ka Ammanis majanduselu pea peale keeranud. Põgenikud on valmis tegema töid palju odavamalt ja näiteks Irbidis või Al-Ramthas Süüria lähistel on see kaasa toonud tõsiseid pingeid kohalikega. Ainus valdkond, mis Põhja-Jordaanias jõudsalt areneb, on erasurnuaedade äri. Nimelt ei saa süürlased kodumaal hukkunuid turvaliselt matta ning nende surnukehad maetakse raha eest Jordaania talunike piiriäärsetele maadele. Kuigi meie siinkandis näeme neid ühise kultuuriruumi osana, on jordaanlaste ja süürlaste suhted tegelikult pingelised.

Kui reisimise eesmärk ei ole aga niivõrd end sise- ja välispoliitiliste pingetega kurssi viia, tasuks sammud seada riigi kesk- ja lõunaossa, mis on vähese rahvastikutihedusega harjunud eestlastele väga meelepärased. Näiteks väärib Kuninga maanteele jääv Karaki linn ja seal kõrgel mäekünkal asuv 12. sajandist pärinev ristisõdijate kindlus kindlasti külastamist.

Samas käib aga kogu turismitööstus naabermaades toimuva tõttu alla ning see on nukker. Nii on tavapärasest kaheksast miljonist turistist alles jäänud alla viie miljoni. Turistile võib ju tunduda meeldiv kulgeda vaikselt paikades, mis tavaliselt on ülerahvastatud, ent riigile on see katastroof. Jordaania võimud on teinud üleinimlikke pingutusi turismitööstuse taastamiseks ja paigutanud suuri ressursse mitmesugustesse projektidesse, renoveerimistesse ja infrastruktuuri. Paljudes kohtades on lääne turistid siiski mõnel määral asendunud huvilistega naaberriikidest või Aasiast. Jordaania peamises vaatamisväärsuses Petras on turistide hulk vähenenud kaks korda. Wadi Musas on pooleli kümnete hotellide ehitus, hinnad on vabalanguses. Kuid veel kord, Jordaanias on viimase kümmekonna aasta jooksul ette tulnud vaid mõni üksik terrorirünnak.

Kuigi Lähis-Idaga seostub esmalt just vägivald, tuleb eristada erinevaid riike. Eestlased reisivad meeleldi Türki, Egiptusesse ja Iisraeli, kuid just nendes populaarsetes sihtkohtades saadavad äärmuslased üsna palju korda.

Jordaanias on praeguseni õnneks üsna rahulik olnud, vaid riigi põhjaaladel, piiril Süüria ja Iraagiga on ette tulnud äärmusrühmituste rünnakuid. Jordaanias kehtib äärmuslaste suhtes nulltolerants. Terroristide vähesed katsed on nurjatud ning riigi territooriumil ei ole neil pikemat aega tegutseda õnnestunud. Samas avaldab muljet jordaanlaste kuulumine ISISe ridadesse ja osavõtt ajaloolisest Palestiina vabadusvõitlusest. Siiski on tegemist ühiskonnaga, mis igapäevaelus jagab meiega üsna sarnaseid väärtusi, mistõttu on see parim paik, et alustada tutvust islamimaailmaga.

Kui eesmärk on aga eelkõige nautida kuurorti ja merd, siis on tuntud Iisraeli kuurortlinna Eilati naabriks Jordaanias Agaba, kus hinnad on märksa soodsamad, samuti on see paik unikaalsem kui juutide keset kõrbe loodud uusasula. Agabast vaid tunni aja sõidu kaugusel asub Wadi Rum, mis on Petra järel teine kohustuslik vaatamisväärsus riigis. Tegu on mägise kõrbealaga, kus saab nautida piiramatut avarust ja tähistaevast ning veeta öö beduiinitelgis, kõht maitsvat lambaliha täis. Ning kindlasti kuulub Jordaania külastuse hulka kosutav suplus Surnumeres. Söögikohas küsige aga mansaffi – ülesöömine on garanteeritud.

Tagasi üles