Imelisel Balil ootavad rannad, põllud ja ahvid

Pärast väsitavat lendu Denpasari lennujaamas maandunud külalist tervitab trobikond pealtnäha sõbralikke taksojuhte. Nad kõik tahavad sind kindlasti aidata ja seda üsna pealetükkivalt. Uue keskkonnaga kohanemiseks ei anta hetkegi, kohe tuleb pihta hakata tõsise kauplemisega. 

Isegi kui oled odavaima, kuid ilmselt siiski liiga kalli hinna kokku leppinud, ei saa ohje üle anda taksojuhile. Esimesse peatuskohta saare lõunaosas jõudsime tänu meie aju ehk nutitelefoni abile, kuna autojuht õiget teed ei teadnud. 

Meie peatuspaiga Jimbarani elanikud olid sõbralikud – pidevalt tervitati ja pakuti taksoteenust. «Ei, aitäh!» tuli öelda päevas kümneid ja kümneid kordi. Elasime kesk ehedat külaelu. Ööbimispaigast üle tee laius karjamaa, kus helepruunid väikesed veised näksisid peaaegu olematut rohtu. Neile toodi lisaks aiast kokku pühitud oksarisu ja lehti.