Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuhu kaovad kruiisilaeval prügi ja väljaheited?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kruiisilaev | FOTO: Scanpix

Kõige suuremale kruiisilaevale mahub 6500 reisijat ja 2400 meeskonnaliiget, mis on rohkem kui mõnes väiksemas linnas.

Reisid kestavad sageli isegi nädalaid ja järjest veedetakse merel palju aega. Selle jooksul on vaja aga toime tulla kõige üleliigsega, mida mitu tuhat inimest toodavad. Lisaks väljaheidetele jääb järele ka toitu, pudeleid, purke, pappi ja paberit, kõike, mida inimesed on harjunud ära viskama, vahendab Telegraph.

Levivad ka kuuldused, et kruiisilaevadelt lastakse kõik lihtsalt merre. Just nii nagu ei kukutata lennukitest prahti tegelikult alla, ei lasta seda ka ookeanivette. Selliseid olukordi on küll tekkinud, kuid siis on süüdi olnud tavaliselt üks inimene, kes ei ole teinud oma tööd korralikult.

Alustuseks tuleb kruiisilaevadel hakkama saada suure koguse vedelikuga. Isegi kui süsteemid on reguleeritud ja ei kraanist ega dušist ei voola vesi mühinal, kulub inimese kohta ikkagi umbes 180 liitrit vett päevas.

«Hall vesi», mis tuleb pesu pesemisest ja vannitoast, segatakse ettevaatlikult «musta veega», mis tuleb tualettruumidest, enne kui see saadetakse suurtesse biomahutitesse, mis asuvad laeva kõhus. Seal filtreeritakse kõik ebameeldiv välja ning bakterid seedivad selle ära.

Järelejäänud vedelik desinfitseeritakse UV kiirgusega, mitte kloori ega teiste kemikaalidega, mis oleks iseenesest juba mereelukatele kahjulikud. Pärast seda tehakse kindlaks, et vedelikus poleks enam mingeid fekaalbaktereid ning seejärel alles lastakse vedelik merre.

Kuna välja lastud vesi on nii puhas, siis on mõned sadamad andnud loa selle välja laskmiseks ka siis, kui laev on maale lähemal kui 20 kilomeetrit.

Töötlemise tõttu jääb 1200 tonnist jäätmetest mahalaadimist ootama vaid kolm tonni. Igal laeval on ka oma keskkonnaohvitser ning meeskond on vastutav prahi eest. Nii eraldavad koristajad alati paberi, plasti, klaasi ja metalli.

Kõik klaas, selle hulgas ka tuhanded joogipudelid, eraldatakse enne purustamist värvi järgi ning pannakse seejärel spetsiaalsetesse kottidesse. Kõik paber, mis ei ole toidujääkidega koos, pressitakse kokku ja saadetakse taaskasutusse.

Pappkarbid tekitavad kõige suuremal hulgal tahket prügi, kuid ka need surutakse kokku, seotakse kinni ja viiakse maale jõudes laevalt minema.

Viis, kuidas kruiisilaevadel prügiga tuleb toime tulla, on reguleeritud rangete rahvusvaheliste seadustega. Selle kohaselt on kõikidel laevadel ja platvormidel keelatud merre visata plasti, küpsetusõli või tuhka.

Mõnes piirkonnas, nagu Läänemeres, Mustas meres, Põhjameres, Kariibi meres ja Antarktika ümbruses võivad need reeglid olla isegi karmimad.

Ka prügi maha laadimine sadamates on rangelt reguleeritud ja kruiisilaevad näevad vaeva selle nimel, et nende prügi saadetakse taaskasutusse, mitte lihtsalt ei maeta maha.

Tagasi üles