Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Etioopia on kui rännak läbi aastatuhandete

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ühed tuntumad kaunistused on Etioopias murside hõimul, kus naised oma alahuules taldriku mõõtu kettaid kannavad. | FOTO: Erakogu

Etioopias ringi liikudes kipub kiiresti ununema, mis sajand parasjagu on. Lihtsalt imetled, kui nakatavalt heatujulised ja naeratavad on kohalikud inimesed ümberringi.

Etioopia on võluv ja suur maa, mis paikneb Aafrika Sarvel, naabriteks Djibouti, Eritrea, Somaalia, Sudaan ja Keenia. Riik on üks Aafrika suurimaid nii pindalalt (üle miljoni ruutkilomeetri) kui ka rahvaarvult (üle saja miljoni elaniku).

Etioopia on paiguti mägine. Võimsad Simieni mäed ulatuvad 4500 meetri kõrgusele üle merepinna ning on lõhestatud järskudest kanjonitest ja kuristikest. Etioopia jagab sisuliselt kaheks tektooniline Suur Rifiorg. Simieni mägedest saab alguse ka Sinine Niilus, mis annab enamiku Niiluse veest.

Riigi idaosa on kõrbeline, asub kohati enam kui sada meetrit allpool merepinda ning on tuntud soolalademete ja kaamelite poolest. Lõuna- ja lääneosas on savannid ja troopiline kliimavöönd. See piirkond on koduks jõehobudele, krokodillidele, lõvidele, antiloopidele, marabudele ja teistele Kesk-Aafrika linnu- ja loomaliikidele.

Etioopia. Foto: Raivo Haab

Ajalooline suurjõud

Maailmas on Etioopia pärand ainulaadne nii kultuuriliselt kui ka ajalooliselt. Etioopiast Omo jõe orust on leitud ka vanimad hominiidide luustikud, kes elasid seal 3,5 miljoni aasta eest. Etioopia vanad kuningriigid eksisteerisid ajal, mil Egiptuses ehitati püramiide ning Rooma, Pärsia ja Hiina kõrval oli seal asunud Aksumi riik üks tolleaegsetest maailma suurjõududest.

Ajaloopärandiga satub reisisell Etioopias silmitsis igal sammul: üle tuhande aasta tagasi kaljude sisse raiutud freskosid täis kirikud ja kloostrikompleksid, tuntumad nende hulgast kindlasti Lalibela maa sees kivist välja tahutud 12 kirikut, Aksumi grandioossed kiviobeliskid, kolme tuhande aasta tagune Yeha kuutempel, vanad paleed ja pealinnad. Ise peavad etiooplased oma kuningasoo alusepanijaks juutide kuninga Saalomoni ja Seeba kuninganna Makeda poega Menelikki, kellest räägib ka nende püha raamat Kebra Nagast.

Tänapäeva Etioopias ringi sõitmine on omapärane ajarännak. Enamasti elatakse maal külades. Eluasemeks ümmargused koonuselise katusega tukulid – mägedes kividest, tasandikul roigastest. Kasvatatakse teravilja, enim Abessiinia lembeheina ehk teffi (üks hirsi liike), aga põldudel on ka maisi, nisu, otra.

Maaharimine käib ikka puuadraga, mida veab pühvel või härg. Viljakoristusel on abiks sirp. Mägijärvedel liiguvad papüüruspaadid, mida kasutatakse nii kauba vedamiseks kui ka kalapüüdmiseks. Pere jõukust näitab seebukari.

Etioopia. Foto: Raivo Haab

Sageli ei ole külades veevõtukohta, nii et lapsed peavad kilomeetrite kauguselt kanistritega vett tooma. Pered on Etioopias suured ja lasterohked. Inimesed on lahked, valgenahalist inimest nähes aga natuke arglikud ja häbelikud.

Rahvusi üle saja

Erinevaid kultuure on Etioopias palju. Pärast keiser Haile Selassie kukutamist 1974. aastal võimule saanud marksistlik Dergi diktatuur üritas küll ühte Etioopia rahvast luua, aga lõpuks viis see kodusõjani. 1991. aastal, kui diktaator Mengistu Haile Mariam kukutati, loodi Etioopiast etniline föderatsioon. Rahvusi elab seal üle saja.

Riigi põhjaosas elavad semiidisoost vanad kultuurrahvad amharad ja tigred, keskosas domineerivad Keenia poolt tulnud kushi rahvas oromod, suuremad grupid on veel somaalid ning anfarid, kellel on oma nn rahvusosariik. Kõigil rahvagruppidel on oma kultuur, keel ja kombed. Usust on valitsev kristlus, palju on ka moslemeid ja lõunapool samuti vanu tootemeid, esivanemaid ja hõimujumalaid kummardavaid rahvad.

Etioopia / Raivo Haab

Etioopia lõunaosa, Keenia piirini ulatuv Lõuna rahvaste ja rahvuste osariik, on kindlasti üks huvitavamaid piirkondi. See on Eestist kaks ja pool korda suurem ja seal elab kokku üle 50 erineva rahvuse – mõned suuremad ja osa päris väikesed hõimud.

Paljudes riikides panevad hõimud rahvariided selga vaid turistide rõõmuks ja lõbustavad neid siis rahvatantsuga. Etioopia Omo jõe oru hõimude eluala on aga üks vähestest kohtadest maailmas, kus niisugust etendust ei ole vaja teha, sest sealt on meie mõistes tänapäev ringiga mööda läinud. Igal hõimul on oma territoorium, mida ta kontrollib, kus ta jahti peab ja oma karja hoiab. Suured hõimusõjad on õnneks möödanikku jäänud, aga karjavargused ja mõne maatüki üle vaidlemine on ikka au sees. Korda hoiab föderaalpolitsei, aga oda käib siiski mehega kaasas.

Rahvariietest seal suurt rääkida ei saa, kuna kliima ja tavade tõttu eriti riideid ei kanta – väike kitsenahkne seelik või kuskilt kaubeldud kerge pleed välja arvatud. Hõime eristavad kaunistused ja dekoratsioonid. Igal hõimul on oma kindlad tätoveeringud, ehted, soengud ja kehamaalingud, mille järgi saab aru, kes mis hõimust pärit ja mis positsioonil ta seal on. Ühed tuntumad kaunistused on kindlasti murside hõimul, kus naised oma alahuules korraliku taldriku mõõtu kettaid kannavad.

Enamjaolt kummardatakse ikka oma hõimujumalaid ja loodusjõude, väga tähtsal kohal on kõikvõimalikud tseremooniad: noore täiskasvanuks saamine, pulmapidu või taevajõududelt vihma välja meelitamine. Samuti toimuvad kuulsad härjajooksud, lüüakse trumme, tantsitakse ja lauldakse. Omaette elamus on kindlasti kohalike turgude külastamine, sest seal saavad eri hõimud kokku, et oma loomi ja kaupu müüa ning vahetada.

Tagasi üles