Suur galerii: sajandi mõõn jättis Veneetsia kuivale (2)

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Veneetsiat on tabanud läbi aegade suurim mõõn, mis muidu veerohkes linnas on väga erakordne.

Praeguseks on Veneetsias mõnes kanalis veetase langenud 70 sentimeetrit tavapärasest madalamale. Kuigi ka eelmisel aastal võis sarnast vaatepilti näha, siis see ei ole linna puhul, mis pigem on liigveega hädas, kindlasti reeglipärane.

20. sajandil ehitati Veneetsia piirkonda palju kaevusid, et varustada kohalikku tööstust veega, see pani aga linna vajuma. Kuigi 1960ndatel kaevude ehitamine keelustati, oli kahju juba tehtud. Veneetsiat kimbutavad sageli väiksed üleujutused ning paljude vanade majade esimesed korrused on seetõttu ka elamiskõlbmatud.

Ainuüksi eelmisel aastal tõusis Veneetsias veetase seitsmel korral rohkem kui meetri võrra. Nüüd on aga äärmiselt vihmavaese perioodi, tõusude-mõõnade ja teiste keskkonnategurite mõjul tekkinud suur mõõn. Kanalitest on välja tulnud meeletus koguses prügi ning paljud paigad on ka hädaabitöötajate jaoks ligipääsmatud.

Talviti on Veneetsias mõõn tavapärane, kuid kunagi ei ole olnud see nii suur. Probleemile lisab hoogu ka see, et kohalikud ei ole pööranud piisavalt tähelepanu kanalite puhastamisele. Selle tulemusena on kanalid täis paksu muda ja prahti.

Uuringud on näidanud, et linn vajub igal aastal üks kuni kaks millimeetrit rohkem vette. 2003. aastal alustati tõusude ajal väravatega  linna eraldamist Aadria merest, et vältida suuremaid üleujutusi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles