Pärnu on kaotamas jõukamat Põhjamaade turisti
20. juuni 2016, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaad külastava turisti profiil on viimase viie aastaga muutunud oluliselt baltikumikesksemaks. Seni heameelega Pärnusse puhkama tulnud Põhjamaade turisti asemel külastavad linna aina rohkem eestlased ja lätlased.
Soome turistide vähenemine on viimase viie aasta jooksul olnud kõige märgatavam just kõrghooajal ehk juunist augustini. Viimasel kolmel hooajal on Pärnusse jõudnud ka järjest vähem Rootsi turiste.
Numbrid näitavad selgelt, et Pärnu probleemid on jätkuvalt hooajalisus ning kliendibaasi ammendumine, rääkis TÜ Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja Heli Müristaja.
«Põhjamaade puhkajate seas on peale kasvanud uus seeniorite ja terviseturistide põlvkond, kelle vajadused reisimisel on eelmisest erinevad ning kelle jaoks on oluliseks teguriks sihtkoha hea ligipääsetavus,»les Müristaja.
«Seeniorid käivad puhkusereisidel meelsasti ka hooajaväliselt, ent nende jaoks on vajalik võimalikult mugav ühendus sihtkohaga. Pärnu praegusele olukorrale tooks leevenduse uute transpordiühenduse loomine lendude ja kiirrongi näol,» lisas ta.
Nüüd jõuavad suvepealinna Põhjamaade turisti asemel aina rohkem eestlased ja lätlased. «Turismiettevõtjad on sunnitud senisest rohkem arvestama siseturuga ja lätlastest klientidega, kes viibivad siin lühiajaliselt ning ei kuluta sihtkohas nii palju kui jõukamad Põhjamaade turistid,» sõnas Müristaja.
«See lööb aga hinna alla ning kuigi üldised mahunumbrid näitavad pisut kasvu, jääb Pärnusse seetõttu tulemata arvestatav osa välismaist raha,» rääkis Müristaja.
Pärnu nõrk ühendatus jätab piirkonna ilma arvestatavast osast potentsiaalsest turismitulust ning seeläbi vähenevad piikonna konkurentsivõime ja kohalike elanike elatustase, nentis ka SA Pärnumaa Turist juhataja Kaire Ilus.
«Väljaspool suvehooaega jõuab Pärnusse pigem niiöelda säästuklient, mis paneb ettevõtted tugeva hinnasurve alla ja sellest tulenevalt ei saa nad maksta töötajatele piisavalt palka,» selgitas Ilus.
«Pärnu peab keskenduma uutele turgudele ja sihtrühmadele, kes on valmis kvaliteetse teenuse eest rohkem maksma. Täna külastavad ärituristid rohkem Tallinnat ja Tartut. Pärnu nõrga ühendatuse tõttu reisivad välismaised terviseturistid pigem Riiga ja Jurmalasse või Kesk-Euroopasse,» lisas ta.
Et spaaklientide Pärnus viibimise aeg on vähenenud, kinnitab ka Tervis ravispaahotelli juhatuse liige Jaan Ratnik. “Lätlasi tuleb küll juurde, viimased 4-5 aastat on tõusuprotsent korralik, ent nende puhul on puhkus väga selgelt lühiajaline ehk 1-2 ööd,” ütles Ratnik. “See paneb kohe piiri ette, kui palju nad raha maakonda jätavad.”
Pärnumaa majutusasutuste statistikast selgub, et just madalhooajal on voodikoha hind olnud viimasel viiel hooajal stabiilselt keskmiselt 25 eurot öö kohta, mis näitab vähest konkurentsivõimet. «Pärnu majutusettevõtete tubade täitumus ja ööpäeva keskmine hind jääb alla nii Tallinna kui ka Tartu vastavale näitajale, ületades Tallinnat vaid kõrghooaja tipus juulis ning Tartut juunist augustini,» ütles Heli Müristaja.