Iraak muudab Saddam Husseini palee muuseumiks

Johanna Vahuri
, reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Saddam Husseini paleedest
Üks Saddam Husseini paleedest Foto: SCANPIX

Konfliktides ja majanduskriisis vaevlev Iraak loodab, et uus muuseum puhub sadamalinna Basra taas elule.

Kuigi muuseumi asukoht ei pruugi kõigile meeldida, on Iraagi ametivõimud kindlad, et muuseumi avamine elavdab Basra kultuurielu. Ühtlasi on selle näol tegemist esimese muuseumiga, mis Iraagis mitmekümne aasta jooksul on avatud, vahendab National Geographic.

ISIS on hävitanud suure osa kultuuriväärtusi Põhja-Iraagis, mistõttu on muuseumi avamine ühtaegu hädavajalik kui ka veider samm. Isegi kui Basras konflikti jälgi otseselt näha ei ole, ei tule neid ka kaugelt otsida.

Muuseumist võib leida neli saali, milles on nii iidse Iraagi ajaloo sumeri, babüloni, assüüria ja islami perioodide väljapanekud. Kokku on näitusel 3500 kuni 4000 erinevat objekti. Basra muuseumi juhid soovivad pakkuda enamat, kui lihtsalt ajalooga tutvumine, külalistel on võimalus seal korraldada ka erinevaid koolitusi ning kohtumisi.

Basra linn asutati 636. aastal. Linna praegune asukoht on algsest kohast, Zubairist, veidi eemal. Zubairi võib pidada üheks maailma suurimaks arheoloogiaalaks, laiudes üles 486 hektari. See ala oli suuresti asustamata kuni 1990. aastani, mil Saddam Hussein andis loa sinna ehitada tehaseid.

Kunagi oli Basra uhke linn, kus kanalite ääres ilutsesid sajad sajandeid vanad villad, mis mõjusid kui kunstiteosed. Villade vahelt võis leida mitmeid kirikuid ja mošeesid. Tänaseks on sealsed kanalid kuivad ja prügi täis, sillad on lagunemas ning kunagi elegantsed kodud on kokkuvarisemise äärel.

Muuseumi eestvedajad nendivad, et linnale elu sissepuhumine võtab ilmselt kuni 20 aastat, kuid sellegipoolest on nad optimistlikud. Linna on viimasel ajal hakanud kolima maapiirkondadest inimesi, kuid nendel inimestel puudub igasugune arusaam kultuurist, mistõttu tuleb just nendest pihta hakata, et hiljem satuks Basrast vaimustusse ka ülejäänud maailm, rääkis üks eestvedajatest.

Muuseumi rajamist rahastas peamiselt Basra linnavalitsus, kuid õla pani alla ka Suurbritannia heategevusühendus Basra muuseumi sõbrad. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles